 |
|
|
 |
|
|
 |
|
|
|
| Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale. |
|
 |
|
|
|
 |
|
 |
|
|
Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus
588 lk.,
140x215,
2019
Manu pärimus (Manusmṛti) ehk Ilmarahva seadmuseõpetus
(Mānavadharmaśāstra) (3/2. sajand
e.Kr. – 2/3. sajand) on kuulsaim Vana-India sanskritikeelne tavaõiguse kogumik,
mis on mõjutanud ühiskonnakorraldust, seadusandlust, juriidilisi protsesse ja
ilmavaadet Indias ja Kagu-Aasias tänaseks juba enam kui poolteist tuhat aastat.
Teoses on 12 peatükki ja 2685 värssi, mis käsitlevad kõiki “õige
aarialase” elu ja ühiskondliku käitumise aspekte alates maailma loomisest,
lapsepõlvest ja hariduse omandamisest, läbi meheea kuni vanaduse ja
teispoolsuse, ning karma viljadeni.
Juttu tuleb nii naistest kui meestest, kuritegudest ja nende heastamisest, ning
kuninga kohustustest. See on suurepärane sissevaade Vana-India ajalukku meie
ajaarvamise esimestel sajanditel. Manu pärimus on maailma kirjaliku
pärandi paremikku kuuluv tekst, mis on kvaliteedilt ja tähtsuselt võrdne Lääne
pühakirjade ja baastekstidega. Käesoleva väga sõnatäpse tõlke on
põhjaliku sissejuhatuse ja kommentaaridega varustanud tõlkija Martti Kalda.
Lisatud on temaatilised loetelud ja bibliograafia. Martti Kalda pälvis selle köitega Eesti Kultuurkapitali 2019. aasta mõttekirjanduse tõlkeauhinna.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
 |
 |
Tiia Kriisa
Oled lõpuklassi tüdruk igavesti
456 lk.,
160x240,
2021
Näitleja ja kirjaniku Tiia Kriisa sõnastatud omaeluloolisi
ajakaugusi ei värvi nostalgiline kuldne udu, kogu aeg annab ta tunda
tekstitagust maailma, samas seda ikkagi läbi varjumängu kujutades. Lugeja leiab
siit elu ja loo, milles väikesed võidud kasvavad tõdemuseks – see Siberist
tagasi tulnud tüdruk tuleb toime, „ta ei raatsi oma saatusest ilma jääda“.
Kuigi raamatus on olemas ka täistuuridel keerlev teatrimaailm, on tegemist
näitlejanna mõtte-, tunde- ja tajupäevikuga, kus pealisülesandeks jääb inimvaimu
areng kunsti, kirjanduse ja elamuste kaudu.
Rikkalik fotomaterjal on pärit Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist, „Endla“
teatrist ja autori kogust.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Indrek Hirv
Hingekiri II
432 lk.,
205x143,
2021
Indrek Hirve luuleteekond pakub jätkuvalt külluslikku lugemist ning
tema kogutud luuletuste teine osa jätkab sealt, kus 2013. aastal
ilmunud “Hingekiri” lõppes. Esindatud on tema kõigi sellele järgnenud
aastate luulkogude sisu, lisaks ajakirjades ilmunu. “Hingekiri II” on
väärikas kingitus kõigile, kellel esimene osa juba riiulis või mõni
väiksem luulekogu kogemata vahele on jäänud. Hirv käib uuenedes ajaga
kaasas, muutub luuletajana ja suudab ikka üllatada värskusega.
Raamatus kasutatud Ado Vabbe visandid on Mihkel Lemberi ja Andrus Rüütli
kunstikogudest, foto frontispissil Armo Sepandilt.
Autor ise ütleb nõnda (lk. 7): “Kui ma ei taipaks luulest mitte
tuhkagi, kui mu meeled oleksid luule jaoks nohus, tahaksin ma ikkagi
kuulda, et eesti luulega on kõik korras. Et eesti keeles väljendatakse
tundeid, mille väljendamine nõuab rohkem kui igapäevakeelt, see
tähendab, et on neid, kes pühendavad ennast sellise keele ja selliste
tunnete arendamisele ja hoidmisele, millest ei ole igapäevaelus
suuremat tolku, ent mis hoiavad korras nii meie tundemaailma kui
mõtlemise.”
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital
|
|
|
 |
|
|
|
