Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.

Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus

588 lk., 140x215, 2019

Manu pärimus (Manusmṛti) ehk Ilmarahva seadmuseõpetus (Mānavadharmaśāstra) (3/2. sajand e.Kr. – 2/3. sajand) on kuulsaim Vana-India sanskritikeelne tavaõiguse kogumik, mis on mõjutanud ühiskonnakorraldust, seadusandlust, juriidilisi protsesse ja ilmavaadet Indias ja Kagu-Aasias tänaseks juba enam kui poolteist tuhat aastat. Teoses on 12 peatükki ja 2685 värssi, mis käsitlevad kõiki “õige aarialase” elu ja ühiskondliku käitumise aspekte alates maailma loomisest, lapsepõlvest ja hariduse omandamisest, läbi meheea kuni vanaduse ja teispoolsuse, ning karma viljadeni. Juttu tuleb nii naistest kui meestest, kuritegudest ja nende heastamisest, ning kuninga kohustustest. See on suurepärane sissevaade Vana-India ajalukku meie ajaarvamise esimestel sajanditel. Manu pärimus on maailma kirjaliku pärandi paremikku kuuluv tekst, mis on kvaliteedilt ja tähtsuselt võrdne Lääne pühakirjade ja baastekstidega. Käesoleva väga sõnatäpse tõlke on põhjaliku sissejuhatuse ja kommentaaridega varustanud tõlkija Martti Kalda. Lisatud on temaatilised loetelud ja bibliograafia.

Martti Kalda pälvis selle köitega Eesti Kultuurkapitali 2019. aasta mõttekirjanduse tõlkeauhinna.

 

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.



Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Marshall McLuhan

Gutenbergi galaktika

512 lk., 140x215, 2020

Digikultuuri prohveti Marshall McLuhani (1911–1980) üks peateoseid “Gutenbergi galaktika” (1962) pakub episoodilise ülevaate inimkommunikatsiooni arengust: hõimuinimeste tähestikueelne maailm, käsikirja aeg, trükipressi leiutamise järgne aeg ning lõpuks elektriajastu, kus domineerib massimeedia. McLuhan vaatleb tehnoloogiate vormivat toimet mitte üksnes sõnumi sisule, vaid ka inimese tajudele ja teadmisele ning seega kogu tema sotsiaalsele ja kultuurilisele keskkonnale. Raamat on üles ehitatud nii, et see muutub infokandjast elamuse, avastusretke või sündmuse vahendajaks, autor ennetab siin digitaalse keskkonnaga kaasnevat mõju. McLuhanile kuuluvad väljendid “meedium on sõnum” ja “globaalne küla”, tema visioonides oli juba olemas kujutlus meie kaasaegsest internetist ning selle toimest.

Toomas Rosina tõlgitud raamatu saatesõnas kirjeldab Maarja Ojamaa autori teadusteed ja tema jälge kaasaegses kultuuris.

 

Selle raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.

Gottfried Wilhelm Leibniz – Valitud kirjad ja tööd

440 lk., 140x215, 2020

Gottfried Wilhelm Leibniz (1646–1716) kuulub mõtlejate hulka, kelle hindamisel on ajuti jõutud äärmusliku vastandlikkuseni: ühtede meelest pole ta vähemat kui oma ajastu vägevaim vaim, nii mõnedki on aga halvustanud tema “neoskolastikat”. Raamatu koostaja ning eessõna autor Ilmar Vene nimetab teda viimaseks entsüklopedistiks. Eri distsipliinid sulanduvad Leibnizil universaalvaimus ühtseks tervikuks, sest üks teadmiste valdkond seostus teisega ja kirjutamise ajal olid tal kõik vaimsed varud ühtmoodi käepärast. Seepärast on ta hinnatud ka meie praeguse vaimse killustumise oludes. Käesolevasse köitesse valitud tekstid on jõukohased ka neile, kes alles alustavad Leibniziga tutvumist, sest just kirjades kõrgetele võimukandjatele, oponentidele ja mõttekaaslastele ning tutvustustes, selgitustes ja lühikirjutistes on filosoof püüdnud esitada oma teese võimalikult arusaadavalt. Raamatu järelsõnas annab tõlkija Margus Ott mõned olulised lähteaimdused Leibnizi filosoofiasse süvenemiseks.

 

Selle raamatu väljaandmist on toetanud Institut für die Wissenschaften vom Menschen, Eesti Kultuurkapital ja Postimees.