Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused   |   Privaatsus  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.
Seitse kaunitari
Ilmumas
Iljas ibn Jusuf Nizami

Seitse kaunitari
304 lk., 145x210, 2026

12. sajandi luuletaja Nizami looming on pärsia keeleruumis sama austatud kui Dante ja Shakespeare Läänes. Euroopa tutvus Nizamiga alles 18. sajandil. Ta sündis keskklassi peres eeldatavasti 1141. aastal praeguse Aserbaidžaani Vabariigi alal asuvas Gandžas, mis oli tollal õitsev käsitööliste ja kaupmeeste, saunade, turgude ja raamatukogude linn. Nizami kuulsus põhineb viiel suurel eepilisel poeemil, millest üks on ka “Seitse kaunitari”. Selle tuuma moodustavad seitsme maailmavööndi printsesside, valitseja Bahram Guri abikaasade, jutustatud seitse lugu. Mitmekihiline luuleteos ammutab oma temaatika varasemast rikkalikust kirjandustraditsioonist, kuid arendab seda edasi ning sisaldab vihjeid astroloogiale-kosmoloogiale, filosoofiale ja alkeemiale, mida ühendab ihade talitsemise läbiv teema. Mees, kes ei suuda end valitseda, satub meelepettuste ohvriks. “Seitsme kaunitari” eestindust saadavad tõlkija Kalle Kasemaa põhjalik järelsõna ja kommentaarid. 

Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapitali tõlkeprogramm “Hieronymus”.



Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Suur muutus
Karl Polanyi

Suur muutus
520 lk., 140x215, 2026

Karl Polanyi (1886–1964) oli Austria-Ungarist pärit majandusantropoloog, sotsioloog ja poliitik. Ta töötas aastatel 1924–1933 majandusajakirjanikuna Viinis, emigreerus Hitleri võimuletuleku järel Londonisse ning siirdus 1940 Ameerika Ühendriikidesse. 1944. aastal ilmus seal esmakordselt tema raamat “Suur muutus”, mille 2001. aasta väljaandele kirjutas eessõna Nobeli preemia laureaat Joseph E. Stiglitz ning sissejuhatuse Fred Block. Lisaks neile on eestikeelses väljaandes ka Alari Purju järelsõna. Raamatus on kolm osa: rahvusvaheline süsteem, turumajanduse tõus ja langus ning muutuse käik. Polanyi raamatu ajaloolise osa lähtekoht on jõudude tasakaalu kontseptsioon. Ta alustab oma käsitlust 19. sajandi tsivilisatsiooni kokkuvarisemisega ning jätkab sellele sündmusele järgnenud poliitika ja majanduse vaatlusega kuni Teise maailmasõjani. “Suur muutus” pakub kõige jõulisemat kriitikat, mida turuliberalismi kohta on esitatud. 

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
Kollektiivse tegevuse loogika
Mancur Olson

Kollektiivse tegevuse loogika
288 lk., 14x215, 2026
Mancur Olson (1932–1998) oli Ameerika Ühendriikide majandus- ja poliitikateadlane, kellel oli oluline osa uue institutsiooniökonoomika ja avaliku valiku teooria arendamisel. Akadeemilisele tegevusele lisaks teenis ta aastatel 1961–63 õhujõududes ning täitis 1967–69 valitsuse tervishoiu, hariduse ja heaolu ministri abi rolli, mistõttu oli tal isiklikul kogemusel põhinev ettekujutus riigitööst. “Kollektiivse tegevuse loogika” (1965, täiendatult 1971) näitab heaoluriigi finantseerimise viiside ja maksukoormuse omavahelist sõltuvust. Madalamad maksud tähendavad turu kaudu toimivate suhete suuremat osakaalu. Riigi suurem osalus hariduses, tervishoius ja kultuuris tähendab aga kõrgemat maksukoormust. Kollektiivse hüve käsitlemise kontseptsiooni puhul uuritakse poliitiliste otsuste langetamise seaduspärasusi. Terve peatüki on ta pühendanud ametiühingutele, raamatu teises pooles käsitleb ta surverühmi kollektiivse tegevuse loogika valguses.
Eesti väljaandele on saatesõna kirjutanud tõlkija Alari Purju.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.