 |
|
|
 |
|
|
 |
|
|
|
| Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale. |
|
 |
|
|
|
 |
|
|
 |
|
 |
 |
Hellar Grabbi
Mälu tuhandes järves
288 lk.,
146x211,
2022
Ajakirja “Mana” legendaarse toimetaja, kirjanduskriitiku ja
raadiohääle Hellar Grabbi (1929–2018) viies ja viimane mälestuslik
esseede sarja köide on koostatud autori viimast tahet järgides ning
sisaldab peamiselt isikupäraselt nähtud kirjanduslikke portreid talle
olulistest inimestest ja kohatud kaasteelistest-kirjanikest. Neis
põimub memuaarne aines ja terased tähelepanekud, sekka ajalugu,
pagulaskirjanduslugu ja kriitilisi märkusi. Köite lõpuossa on
paigutatud valik Grabbi luuletusi. Raamatu rikkalik pildimaterjal on
pärit nii arhiividest kui ka erakogudest. Sarjas “Palju aastaid” on
Hellar Grabbilt ilmunud “Vabariigi laps” (2008), “Seitse retke
isamaale” (2010), “Seisata, Aeg!” (2012) ja “Neli presidenti” (2014)
ning “Eesti mõtteloo” sarjas “Eestlaste maa” (2004).
Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Albert Einstein
Eri- ja üldrelatiivsusteooriast (üldarusaadavalt)
160 lk.,
140x215,
2022
Pärast Albert Einsteini artikli avaldamist levis kuulujutt,
et inglise astrofüüsik Sir Arthur Eddington olevat üks kolmest inimesest
maailmas, kes üldrelatiivsusteooriast aru saab. Kui Eddingtonilt küsiti, kas
see kõlakas vastab tõele, siis väidetavalt vaikis ta mõnda aega, enne kui
vastas: “Ma püüan meenutada, kes on see kolmas isik.”
Pärast üldrelatiivsusteooria võrrandite esitamist neljas lühikeses
artiklis, mis ilmusid novembris 1915 Preisi Akadeemia Toimetistes, oli
füüsikute ja matemaatikute hulgas märgata huvi uue gravitatsiooniteooria vastu.
Kuid uudne käsitlusviis ja suhteliselt tundmatu matemaatika tekitasid lugejates
segadust. 1916. aasta 20. märtsil saabus ajakirja Annalen der Physik toimetusse
Einsteini pikk artikkel “Üldrelatiivsusteooria põhialus” (eesti keeles:
Ilmamaa, 2021) ning detsembriks valmis tekst, mis oli mõeldud selgitusena mitte
ainult asjatundjatele, vaid ka laiemale publikule – neile keda teooria huvitab
üldisest teaduslikust ja filosoofilisest vaatepunktist, kuid kes ei valda
teoreetilise füüsika matemaatilist aparatuuri. Raamat “Eri- ja
üldrelatiivsusteooriast (üldarusaadavalt)” ilmus 1917. aastal. See sisaldas
näiteid (mõttelisi katseid) relatiivsusteooria selgitamiseks, mis tänaseks on
muutunud klassikaks. Käesolev tõlge on tehtud saksakeelsest 10. väljaandest
(1920) ning sisaldab algsele tekstile 1918. juurde kirjutatud osa “Märkused
maailma kui terviku kohta”, lisasid “Lorentzi teisenduse lihtne tuletamine (§
11 täiendus)” ja “Minkowski neljamõõtmeline maailm (§ 17 täiendus)” ning 1920.
aastal kirjutatud lisa “Üldrelatiivsusteooria kogemuslik kinnitamine”. Siit ei
puudu ka hilisemad lisad “Ruumi struktuur üldrelatiivsusteooria järgi (§ 32
täiendus)” ning “Relatiivsus ja ruumiprobleem”. Arvamust, et teose pealkiri
võiks hoopis olla “Eri- ja üldrelatiivsusteooriast üld-mittearusaadavalt”
hajutab Piret Kuuse järelsõna, mis tutvustab füüsikateooria tolleaegseid
kontekste ja selle edasist arengut.
Raamatu
väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
|
|
|
 |
|
|
|
