 |
|
|
 |
|
|
 |
 |
 |
 |
| Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale. |
|
 |
|
|
|
 |
|
|
 |
 |
 |
 |
Rein Helme
Napoleonist riigikaitseliste mõteteni. Artiklite kogumik
416 lk.,
140x200,
2026
Sõjaajaloolase ja poliitiku Rein Helme (1954–2003)
artiklikogumikul “Napoleonist riigikaitseliste mõteteni” on kuus
osa, mille juhatab sisse Tõnu Tannbergi ülevaade Rein Helme tööst
teadlasena. Esimene osa on pühendatud Napoleonile ning 1812. aasta
sündmustele Eestis ja Lätis. Teine osa puudutab baltisakslasi
Eesti sõjaajaloos, kolmas Vene–Rootsi sõda (1808–1809), Eesti
Vabadussõda, Krimmi sõda. Neljas osa annab ülevaate ajaloolasest
Hendrik Sepast ja Eesti sõjaajaloo historiograafiast – need
materjalid jõuavad lugejateni esmakordselt. Viies osa sisaldab
retsensioone, kuuendasse on koondatud 1990. aastatel poliitiku ja
ametnikuna kirjutatud olulisemad riigikaitsealased artiklid.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Sõjamuuseum – Kindral
Laidoneri Muuseum. Väljaandja tänab Peeter Helmet abi eest
käsikirja trükiks ettevalmistamisel.
Kokkoka
Armurõõmu saladus
244 lk.,
140x215,
2026
Ida ja Lääne klassikalised tsivilisatsioonid
taipasid juba muiste, et armukunst on samasugune kultuuriosa nagu pulma- ja
matusetavad. Vastavalt pärinemise ajajärgule, kujunemise kohale ja
usukogukondade eripärale on aga vanadest tekstidest lähtuv pilt seksuaalsuse
arengust Vana-India kultuuriruumis üsna killustatud. Martti Kalda tõlgitud ja
kommenteeritud Kokkoka “Armurõõmu saladus” ning eesti väljaandele tõlkija poolt
kirjutatud teemakohane, ajaloolist käsitlust pakkuv saatesõna püüavad seda
kuvandit terviklikumaks muuta. Tõenäoliselt 9.–10. sajandist pärit “Armurõõmu
saladus” on Kamasutra järel nii vanuselt kui ka tähtsuselt teine armukunsti
käsitlus sanskritikeelses kirjanduses, kuid Euroopa keeltesse jõudis see alles
1960ndatel. Raamat sisaldab ka ulatuslikku kasutatud ja soovitusliku kirjanduse
nimestikku.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti
Kultuurkapital ja Postimees.
|
 |
|
 |
|
 |
|