Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused   |   Privaatsus  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.
Majandusmõtte ajalugu
Ilmumas
Lionel Robbins

Majandusmõtte ajalugu
720 lk., 140x215, 2022

Sir Lionel Robbins (1898–1984) oli üks Inglismaa ülikoolihariduse ja eriti majandushariduse 20. sajandi suurmehi. Ta tegi silmapaistvat karjääri valitsuse majandusnõunikuna, ajakirjanduses ja kõrghariduse reformimisel. Tema poolt Londoni Majandusteaduste Koolis aastatel 1979–1981 peetud loengud annavad põhjaliku ülevaate majandusmõtte arengust, aga on kergemini ja lõbusamalt loetavad kui tavaline akadeemiline majandusmõtte ajaloo käsitlus. Lektor on siin pühendanud palju tähelepanu erinevate autorite omavahelistele suhtele ja taustade avamisele. On markeeritud üksikute oluliste ideede tekkimist ja teisenemist terviklikuks teooriaks. Raamatu lisades on esitatud Robbinsi loetud raamatute nimikiri tema loengute juurde ning tema majandusmõtte ajaloo teemaliste kirjutiste loend, mis annavad majandushuvilisele lugejale suunitlusi oma teadmiste edasiarendamiseks ja loengumaterjalide iseseisvaks täiendamiseks. Eesti väljaandele on saatesõna kirjutanud tõlkija Alari Purju.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.



Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Eesti keele ruunid
Linnar Priimägi

Eesti keele ruunid
252 lk., 115x185, 2022

Linnar Priimäe eesti keele iseõpik edasijõudnutele sisaldab mitut seltsi ülesandeid, mis peaksid lahti loksutama meie emakeeleteadvuse. Muist on hõlpsamad lahendada, teised raskemad. Tuleb liita sõnu ja paaritada väljendeid, ära tunda tsitaate ning isikunimesid. “Eesti keele ruunid” teravdab autorile omaste vempude saatel keeleteadvust ja keelemälu, pakub pinget ja lõbu, ent ka virgutab otsima ning omandama uusi emakeeleteadmisi. 

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital
Valgustuse dialektika. Filosoofilisi fragmente
Max Horkheimer Theodor W. Adorno

Valgustuse dialektika. Filosoofilisi fragmente
376 lk., 140x215, 2022
Kahe filosoofi ja sotsioloogi, Max Horkheimeri (1895–1973) ja Theodor W. Adorno (1903–1969) vaimsete temperamentide põrkumisest alguse saanud töö sündis ajal, mil natsionaalsotsialistliku terrori lõpp oli juba silmaga näha, kuid ikkagi keset kõikehõlmavat kriisi, kahe ajajärgu vahel. Modernistlik ühiskond, kultuur ja ajaloofilosoofia oli kadumas maailmasõtta ja selle genotsiididesse. Uus massiühiskond polnud veel sündinud. “Valgustuse dialektika” põhiprobleem on valgustuse kui keskse Lääne mõtlemistüübi saatus tagasivaatega 20. sajandi keskpaiga perspektiivist. Vaieldes, teineteise tekste redigeerides ja kommenteerides lõid Horkheimer ja Adorno teose, mida peetakse kriitilise teooria üheks tähtsaimaks tüvitekstiks. Autorite ajaloolist tausta ning teose retseptsiooni tutvustava saatesõna on kirjutanud Indrek Ojam.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.