Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused   |   Privaatsus  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.
Vladimir Propp

Imemuinasjutu morfoloogia

232 lk., 140x215, 2023

Vladimir Proppi (1895–1970) “Imemuinasjutu morfoloogia” on rahvusvahelise folkloristika ajaloos üks kultusteoseid. Kirjutatud ajavahemikus 1918–1928, vahetult enne Nõukogude ühiskonna jõhkrat “suurpuhastust”, ilmus see veel ideoloogiast puutumatuna. Seda on piltlikult nimetatud arhitektuuriuurimuseks etnograafia valdkonnas või muinasjutu elava organismi uurimisega ja selle skeleti ülevaatusega röntgenipiltide vahendusel. Teose tegid üle maailma kuulsaks inglise tõlge (1958) ja selle parandatud trükid. Humanitaarteadustes oli tol ajal strukturalismi ja semiootika kõrgaeg, mille laineharjale sattus Proppi teos nii Nõukogude Liidus kui ka mujal. Muinasjutu morfoloogia on ühe juturühma süvastruktuuri kirjeldus, kuid ühtlasi meetod narratiivi üksikasjalikuks läbivaatuseks. Eesti väljaandele on põhjaliku ajaloolise taustaga saatesõna kirjutanud Ülo Valk. 

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.



Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Vladimir Propp

Imemuinasjutu morfoloogia

232 lk., 140x215, 2023

Vladimir Proppi (1895–1970) “Imemuinasjutu morfoloogia” on rahvusvahelise folkloristika ajaloos üks kultusteoseid. Kirjutatud ajavahemikus 1918–1928, vahetult enne Nõukogude ühiskonna jõhkrat “suurpuhastust”, ilmus see veel ideoloogiast puutumatuna. Seda on piltlikult nimetatud arhitektuuriuurimuseks etnograafia valdkonnas või muinasjutu elava organismi uurimisega ja selle skeleti ülevaatusega röntgenipiltide vahendusel. Teose tegid üle maailma kuulsaks inglise tõlge (1958) ja selle parandatud trükid. Humanitaarteadustes oli tol ajal strukturalismi ja semiootika kõrgaeg, mille laineharjale sattus Proppi teos nii Nõukogude Liidus kui ka mujal. Muinasjutu morfoloogia on ühe juturühma süvastruktuuri kirjeldus, kuid ühtlasi meetod narratiivi üksikasjalikuks läbivaatuseks. Eesti väljaandele on põhjaliku ajaloolise taustaga saatesõna kirjutanud Ülo Valk. 

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
Indrek Hirv

Aokarikas

96 lk., 115x230, 2023

Raamatus, mida kaunistavad Addo Vabbe visandid, on kuuskümmend üks luuletust, esimene neist pühendatud Riho Sibula mälestuseks, teised kuuekaupa tsüklitesse koondatud – kevadvalgusele, armastuse lainel, eelkevadel, võõralt rannalt, sügisele, kuuendale meelele, luulest, raskemeelsed, nukrutsemised Tartule ja Emajõele. Kuigi nii mõnigi neist suubub pimedusse või öösse, kumab neist kõigist läbi hommikuvalgus kas äratajana, eelaimdusena või ühendava meeleoluna. Aovalgust tuleb ikka oma meeles hoida ning sealt ammutada nagu meeldetuletuse karikast, sest luuletaja hoiatab (lk. 87, tsüklist “Kuus laulu Emajõele”): 

+

Ärkamist peab õppima
et mitte ärgata teise unne

tuleb hoida silmad lahti
kuni jalg on kindlalt maas

muidu võib juhtuda
et ärkad teisel kaldal

ja ei saa sealt mitte kunagi
enam tagasi

 

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.