Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.
Manu pärimus (Manusmṛti) ehk Ilmarahva seadmuseõpetus
(Mānavadharmaśāstra) (3/2. sajand
e.Kr. – 2/3. sajand) on kuulsaim Vana-India sanskritikeelne tavaõiguse kogumik,
mis on mõjutanud ühiskonnakorraldust, seadusandlust, juriidilisi protsesse ja
ilmavaadet Indias ja Kagu-Aasias tänaseks juba enam kui poolteist tuhat aastat.
Teoses on 12 peatükki ja 2685 värssi, mis käsitlevad kõiki “õige
aarialase” elu ja ühiskondliku käitumise aspekte alates maailma loomisest,
lapsepõlvest ja hariduse omandamisest, läbi meheea kuni vanaduse ja
teispoolsuse, ning karma viljadeni.
Juttu tuleb nii naistest kui meestest, kuritegudest ja nende heastamisest, ning
kuninga kohustustest. See on suurepärane sissevaade Vana-India ajalukku meie
ajaarvamise esimestel sajanditel. Manu pärimus on maailma kirjaliku
pärandi paremikku kuuluv tekst, mis on kvaliteedilt ja tähtsuselt võrdne Lääne
pühakirjade ja baastekstidega. Käesoleva väga sõnatäpse tõlke on
põhjaliku sissejuhatuse ja kommentaaridega varustanud tõlkija Martti Kalda.
Lisatud on temaatilised loetelud ja bibliograafia.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja
avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade. Veel
Eksistentsialistlik
religioonifilosoof ja samavõrd kirjandusteadlane Lev Šestov (1866–1938), keda
võib tinglikult nimetada vene filosoofia Dostojevskiks, mõjub igale lugejale
erinevalt, ta on paradoksaalne ning vasturääkiv, ja seda teadlikult. Autori rõhutab
oma rännakul läbi suurvaimude hingede, kelle hulgas Plotinos, Lev Tolstoi,
Spinoza ja Pascal, et tõde ei saa ega tohi teha ühisomandiks. See oleks
reetmine. Kogetut ei tohiks teha tarbekaubaks. Autorite valik, keda Šestov vaeb
Hiiobi kaaludel, ei ole juhuslik. Ta ei kirjelda kõrvalseisjana loomingut ega
mõtteid, vaid elab käsitletud meeste elu, on palverännakul eriliste inimeste
kaudu, sisenedes nende hinge ja vaadates maailma nende silmadega.
Lev Šestovil pole
oma koolkonda, kuid ta on mõjutanud nii oma kaasaegseid kui ka hilisemaid
suurvaime, kelle vaateid autorile tutvustab oma saatesõnas Toomas Paul.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
Johann Gottfried Herder (1744–1803) kuulub ajaloo suurimate
filosoofide hulka. Tema filosoofia moodustab süstemaatilise terviku, milles on
esindatud väga erinevad filosoofia valdkonnad tunnetusteooriast moraali- ja
natuurfilosoofiani. “Mõtteid inimkonna ajaloo filosoofiast” visandab inimsuse
ajaloo osana kõige laiemast loodusajaloost. Autor on jõudnud eripäraste “ajaloo
loodusseaduste” ning “humaansuse” ideaali sõnastamiseni ning saavutab omas ajas
uue nägemuse Euroopa olukorrast ning rollist maailma ajaloos. Käesolev tõlge
annab eesti lugejale võimaluse avastada selle suurvaimu mõtlemise sügavust ja
haaret. Teose esmatrükist on möödunud enam kui 230 aastat, kuid Herderi ideed
on endiselt või taas aktuaalsed. Raamatule on põhjaliku saatesõna kirjutanud
Eva Piirimäe.
Herder ise paneb meile südamele: “Kirjutaja võis eksida ja ehk
eksiski, sul on teadmised, mida tal pole ning olla ei saanudki; niisiis kasuta
seda, mida saad, ja näe tema head tahet, ent ära piirdu üksnes laitusega, vaid
paranda ning jätka ehitust.”
PS
Aasta lõpuks peaks ilmuma sarjas ka Herderi teine raamat,
Jaan Unduski koostatud kogumik kolmest tekstist pealkirja all “Torm ja tung”.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
