Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.

Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus

588 lk., 140x215, 2019

Manu pärimus (Manusmṛti) ehk Ilmarahva seadmuseõpetus (Mānavadharmaśāstra) (3/2. sajand e.Kr. – 2/3. sajand) on kuulsaim Vana-India sanskritikeelne tavaõiguse kogumik, mis on mõjutanud ühiskonnakorraldust, seadusandlust, juriidilisi protsesse ja ilmavaadet Indias ja Kagu-Aasias tänaseks juba enam kui poolteist tuhat aastat. Teoses on 12 peatükki ja 2685 värssi, mis käsitlevad kõiki “õige aarialase” elu ja ühiskondliku käitumise aspekte alates maailma loomisest, lapsepõlvest ja hariduse omandamisest, läbi meheea kuni vanaduse ja teispoolsuse, ning karma viljadeni. Juttu tuleb nii naistest kui meestest, kuritegudest ja nende heastamisest, ning kuninga kohustustest. See on suurepärane sissevaade Vana-India ajalukku meie ajaarvamise esimestel sajanditel. Manu pärimus on maailma kirjaliku pärandi paremikku kuuluv tekst, mis on kvaliteedilt ja tähtsuselt võrdne Lääne pühakirjade ja baastekstidega. Käesoleva väga sõnatäpse tõlke on põhjaliku sissejuhatuse ja kommentaaridega varustanud tõlkija Martti Kalda. Lisatud on temaatilised loetelud ja bibliograafia.

Martti Kalda pälvis selle köitega Eesti Kultuurkapitali 2019. aasta mõttekirjanduse tõlkeauhinna.

 

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.



Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Toomas Raudam

Olen viie aastane. Antibiograafia

128 lk., 124x212, 2020
“Olen viie aastane. Isa on kapi taga. Ema istub akna all ja koob.” Sellise avapaugu saab peaaegu iga fragment Toomas Raudami tugevate autobiograafiliste sugemetega raamatus, mis on Raudami kohta (esmapilgul?) kergesti loetav. Autori ajatu, kuigi alati muutumatuks jääv mina käib läbi suurema osa teda mõjutanud inimestest, sündmustest, vaenamistest, surmadest, elus juhtunud lugudest. See pole raamat “endast” või “sisemusest”, pigem mälupause ja -auke paikav maagiline realism.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital
Marju Lepajõe

Roomlaste taltsutamine 3. tr.

528 lk., 140x200, 2020
Klassikalise filoloogi Marju Lepaljõe (1962–2019) raamatus leidub nii ilmunud kui ka ilmumata tekste, ettekandeid ja põhjalikke uurimusi, alates lühematest arvustustest ajalehtedele-ajakirjadele kuni magistritöö materjalideni. Autori stiil on vaimukas ja kergesti loetav. Marju Lepajõe lõpetas Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna eesti filoloogia erialal 1985. Aastail 1988–1991 oli ta statsionaarses aspirantuuris klassikalise filoloogia erialal Leningradi Riikliku Ülikooli klassikalise filoloogia õppetooli juures. 1996. aastal kaitses ta klassikalise filoloogia magistrikraadi Tartu Ülikoolis tööga “Fiktiivne element Dares Phrygiuse Trooja-kroonikas ja selle sidemed kaasaja historiograafiaga”. 1985–1988 töötas Lepajõe vanemraamatukoguhoidjana Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas. 1992–1993 oli ta assistent Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia õppetooli juures ning 1993–1998 ladina ja kreeka keele lektor Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Alates 1998 oli ta Tartu Ülikooli usuteaduskonna kirikuloo teadur. Marju Lepajõe oli külalisuurija ka Fribourgi, Göttingeni, Freiburgi, Oslo ja Londoni ülikooli juures.