 |
|
|
 |
|
|
 |
|
|
|
| Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale. |
|
 |
|
|
|
 |
|
 |
|
|
![Päiskivi]()
Ilmumas
Indrek Hirv
Päiskivi
80 lk.,
115x230,
2022
Sõnad mida ma otsin ja need mis otsivad mind ei saa omavahel läbi
nii nagu õhtuvalgus mida ma lähen mere äärde otsima
ei saa läbi valgusega mis tuleb ootamatult pilve alt ning äratab mus rõõmu ja vabaduse I. Hirv
Ado Vabbe visandid (1957–1958) Andrus Rüütli kogust
Esikaanel Ado Vabbe vinjett aastast 1919
Raamat ilmub Eesti Kultuurkapitali toel.
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
 |
 |
Ibn ‘Arabī
Ringide kujundamine. Puu ja neli lindu. Rännakute tegelikuks tegemine.
216 lk.,
140x215,
2022
Ibn ‘Arabī (1165–1240) sündis Hispaanias ning kujunes tolleaegse
läänepoolse araabia kultuuri Suurimaks Õpetajaks. Õpetamise ning kirjatöö
kõrval moodustas reisimine suure osa tema elust. Peale viibimist paljude
valgustunud õpetajate juures Euroopas ning rännakuaastaid Egiptuses ja
idapoolsetes suurlinnades lõppes tema elutee Damaskuses. Ibn ‘Arabī arvukad teosed, mida on arvatud olevat rohkem kui 400,
kajastavad islami teadusilma kõiki külgi, ulatudes religiooniseadustest
metafüüsikani, vormilt biograafiatest ja filosoofilistest arutlustest luuleni.
Traktaat “Ringide kujundamine” on heaks sissejuhatuseks autori mõttemaailma ja
selles esitatakse selgesõnaliselt tema metafüüsika põhielemendid. “Puu ja neli
lindu“ koosneb kahest osast, milles esimeses kõneldakse inimese ideaali
teokssaamisest, teises inimese üldisest dimensioonist, mida väljendatakse puu
ja nelja linnu sümbolite abil. “Rännakute tulemuste avalikuks tegemises” näitab
autor, et kõik olendid, kaasa arvatud ka jumalus (oma teatavais aspektides)
osalevad universaalses rännakus, millel pole lõppu ei selles ega tulevases
maailmas.
Tekstide tõlkija ja kommenteerija Kalle Kasemaa on raamatule kirjutanud
autorit ja tema mõistete maailma tutvustava põhjaliku saatesõna.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
Vladimir Propp
Imemuinasjutu ajaloolised juured
624 lk.,
140x215,
2022
Imemuinasjutt algab mingi õnnetuse või kahju tekitamisega või millegi
omandamise sooviga ning jätkub kangelase lahkumisega kodust ning kinkija
kohtamisega, kes annab talle abilise või võluvahendi, kelle või mille abil
otsitav asi leitakse. Seejärel toimub muinasjutus võitlus vastasega,
tagaajamine, naasmine koju, raskete ülesannetega proovilepanek ja lõpuks
abiellumine enda või oma äia riigis. Erinevate rahvaste imemuinasjuttude
uurimine on näidanud, et need on omavahel lähisugulased. Kui uurida mõnd süžeed
või motiivi, siis tuleb seda teha kogu kättesaadavat materjali hõlmates. Seda
on Vladimir Propp (1895–1970) ka teinud ning leidnud, et paljud jutumotiivid
peegeldavad kunagi ajaloolises möödanikus eksisteerinud institutsioone, riitusi
ja elukorraldust. “Imemuinasjutu ajaloolised juured” (1946) on
võrdlev-ajalooline folkloristlik uurimus, mis põhineb autorile kõige
kättesaadavamal ehk vene lähtematerjalil, kuid kus seda napib, on kasutatud
võõramaist ainest. Nii oma kirjatöödest kui ka õppejõutöös vaieldamatult
isikupärast Proppi tabas lammutav või mahavaikiv nõukogude kriitika, läänes
nimetati teda aga marksistlike ideede jutlustajaks. Sellest hoolimata on tema
teostest kujunenud tänase muinasjutu-uurimise üks tugisambaid. AER-i sarjas on
ilmumas tema teinegi põhiteos, "Imemuinasjutu morfoloogia" (1928).
Käesolevale raamatule on autorit tutvustava järelsõna ning ulatusliku
kommentaariumi kirjutanud tõlkija Madis Arukask.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
|
|
|
 |
|
|
|
