 |
|
|
 |
|
|
 |
|
|
|
| Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale. |
|
 |
|
|
|
 |
|
 |
|
|
![Elu on sümbioos]()
Ilmumas
Toomas Tiivel
Elu on sümbioos
296 lk.,
140x200,
2021
Bioloog
ja diplomaat Toomas Tiivel (sünd. 1952) on oma Mõtteloo-raamatusse koondanud
kirjutisi kahest erinevast ainevallast. Esimene pool on bioloogilise sisuga ja
teaduslikum ning selle lugemise hõlbustamiseks on lisatud raamatu lõppu väike
rakubioloogia sõnastik. Kõigist tekstidest kumab läbi seoste otsimine, mis
lõpuks määrab süsteemi käitumise. Raamatu teine osa haarab maailma, eeskätt
diplomaadi pilguga. Sümbioos ehk teisisõnu kooskõlaline kooselu on ajast aega
huvitanud nii biolooge kui ka inimkoosluste vaatlejaid. On vaieldud, kas elu on
eelkõige konkurents või pigem sümbioos. Tiivel kaldub ses küsimuses kindlalt
sümbioosi poole, milleta pole ühtegi kooslust. Inimsümbioosi tähtis vorm on
sõprus ning sõpruskonnad, millesse autor kuulub, on olnud väga püsivad suuresti
tänu temale, muuhulgas hea huumori saatel. Saatesõna on raamatule kirjutanud
akadeemik Jüri Engelbrecht.
Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti
Kultuurkapital, AS Giga ja Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
 |
 |
Heidi Sarapuu
Lennud. Kultuuriloolised lavatekstid
112 lk.,
140x205,
2021
Heidi Sarapuu kaht näidendit “Lennud. Presidendi
mõttelennud” ja “Treffpunkt – Berliin!” ühendavaks tegelaseks on meie
armastatud president Lennart Meri, keda mõlemas “Variuse”
lavastuses mängis
Egon Nuter. Neist esimene valmis Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks ja ühtlasi
tähistas teatri
“Varius”
30. sünnipäeva. Näidend on pilgeni täis Lennart Meri
mõttelende ning anekdootideks ja käibefraasidekski saanud vaimukaid ütlemisi,
sekka uskumatuid olukordi. Samas on nii, et kes sellest sõnagi ei usu, saab
ikka täiega petta. “Treffpunkt – Berliin!” on lugu Eesti Berliini saatkonnast,
selle algusaegadest Eduard Vilde ja Karl Menninguga ning saatkonna
taasavamisest Lennart Meri poolt, kelle lapsepõlv sealsamas möödus, kui
saadikuks oli tema isa.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Mats Traat
Kogutud Harala elulood
584 lk.,
140x210,
2021
Esimese Harala eluloo pani Mats Traat kirja veebruaris 1961,
raamatutena on neid ilmunud 1963–2011. Nüüd on autor kõik kokku kogunud, jaganud
üheksasse ajaperioodi ja lisanud seni veel ilmumata epitaafe, saades kokku 513
elulugu. Üks lugu kasvab välja teisest, see on kui ennast lahti keriv Eesti
elulugu, koosnedes üksikutest sõlmedest ja neid ühendavatest niitidest, mis ei
tunnista aega ega ruumi. Harala on pidevuse sümbol, mis koosneb katkenud või
sõlmitud inimsaatustest. Harala on Mats Traadi nimed marmortahvlil – iga
eestlane oma ristikese või mälestusplaadiga tähistamas monumenti Eestile.
Raamatu väljaandist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
|
|
|
 |
|
|
|
