Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.

Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus

588 lk., 140x215, 2019

Manu pärimus (Manusmṛti) ehk Ilmarahva seadmuseõpetus (Mānavadharmaśāstra) (3/2. sajand e.Kr. – 2/3. sajand) on kuulsaim Vana-India sanskritikeelne tavaõiguse kogumik, mis on mõjutanud ühiskonnakorraldust, seadusandlust, juriidilisi protsesse ja ilmavaadet Indias ja Kagu-Aasias tänaseks juba enam kui poolteist tuhat aastat. Teoses on 12 peatükki ja 2685 värssi, mis käsitlevad kõiki “õige aarialase” elu ja ühiskondliku käitumise aspekte alates maailma loomisest, lapsepõlvest ja hariduse omandamisest, läbi meheea kuni vanaduse ja teispoolsuse, ning karma viljadeni. Juttu tuleb nii naistest kui meestest, kuritegudest ja nende heastamisest, ning kuninga kohustustest. See on suurepärane sissevaade Vana-India ajalukku meie ajaarvamise esimestel sajanditel. Manu pärimus on maailma kirjaliku pärandi paremikku kuuluv tekst, mis on kvaliteedilt ja tähtsuselt võrdne Lääne pühakirjade ja baastekstidega. Käesoleva väga sõnatäpse tõlke on põhjaliku sissejuhatuse ja kommentaaridega varustanud tõlkija Martti Kalda. Lisatud on temaatilised loetelud ja bibliograafia.

 

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.

Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Hans Reichenbach

Aja suund

392 lk., 140x215, 2019

Teadusfilosoof Hans Reichenbach (1891–1953) vaidlustas 19.–20. sajandi vahetusel Saksa filosoofias domineerinud neokantiaanluse, lähtudes uusimatest teadmistest füüsikas – relatiivsusteooriast ja kvantteooriast. Ta elas ajal, mil alusfüüsika oli põhjalikult muutnud arusaama ajast, ruumist ja mateeria ehitusest nii füüsikas kui ka filosoofias. Ta võttis empiirilises loogikas kasutusele oma aja parimad teooriad, adudes samas väga selgelt, et absoluutset tähendust ja tõde need ei kanna. Sellega jääb Reichenbachi raamat eeskujulikuks näiteks mõtlemise lüngatust loogikast ja kõigutamatust järjekindlusest, millega liikuda oma idee läbiviimise teel.

 

Raamatu toimetaja Piret Kuuse järelsõna pakub lugejale pidepunkte orienteerumaks autori keerukas, valemeist tulvil mõttemaailmas.

 

Selle raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
Lewis Mumford

Masina müüt. Teine köide:

832 lk., 140x215, 2019

Teose teises osas jätkab Lewis Mumord (1895–1990) inimühiskonna arengu jälgimist oma Megamasina kujundi kaudu. Selle varasemast tuttavatele komponentidele (sõjaline, tööstuslik ja teaduslik eliit) lisanduvad bürokraatlik ja hariduslik ladvik, et moodustada kõrgeim võimu viisnurk. Autori käsitlus hõlmab aega alates keskaja lõpust kuni Kuu-reisideni. “Masina müüdi” teise köite kirjutamise ajal oli käimas Vietnami sõda ning külm sõda oli jõudnud oma haripunktini. Kõik see nõudis kaasaegse teaduse parima osa rakendamist üldsegi mitte ainult inimese seisundi kergendamiseks ja parandamiseks. Kuid Mumford ei kaotanud lootust ja kutsus üles vabastama teadust võimumütoloogiast, millele Galilei, Francis Bacon ja Descartes ettevaatamatult oma toetuse andsid.

 

Autori tausta ja tema teksti avardava järelsõna on kirjutanud Peeter Müürsepp.

 

Selle raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.