 |
|
|
 |
|
|
 |
 |
 |
 |
| Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale. |
|
 |
|
|
|
 |
 |
 |
 |
 |
Ilmumas
Uku Masing
Läbi sõrmede silitab tuul
160 lk.,
140x210,
2026
Selle luuleköitega lõpeb Uku Masingu käsikirjalise luule sari, mis on ilmunud kuue raamatuna aastatel 2022–2026: • „Liblikad õitsevail ohakail“ (luule aastatest 1939–1943); • „Elada unenäos“ (1933 – juuli 1934); • „Kõik pilved on palvevaibad“ (1934); • „Olla sulle hää“ (1. veebruar – 31. detsember 1935); • „Sinu silmad on otsatu tuul“ (1936); • „Läbi sõrmede silitab tuul“ (1937–1938). Kuueosalise sarja moodustavad raamatud kronoloogilise järjestuse alusel. Sarjas esimesena ilmunud köide irdub küll tekstide kirjutamise ajalisest järjestusest, aga soovi korral saab lugeja kõik köited oma riiulis kergesti loomisloolisse järgnevusse paigutada. Saatesõna on kirjutanud Külliki Kuusk. Esikaanel on kasutatud Uku Masingu akvarelli.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
|
 |
|
 |
|
 |
|
 |
 |
 |
 |
Ilmar Vene
Seda salajast võnkumist
56 lk.,
115x185,
2026
Ilmar Vene luulekogus “Seda salajast võnkumist”
põimuvad ajaloolised sündmused, kultuurilugu ja inimlikud eksistentsiaalsed
küsimused isiklike mälestuste ning looduspiltidega. Autori luules kulgevad
kõrvuti antiikne ja kaasaegne, Vaim ja tuulehingus, vabadus ja sund. Siin
leiavad oma koha nii filosoofilised teemad kui ka loodus, armastus, huumor ning
igapäevased väikesed tähelepanekud. Ilmar Vene luuleread sisaldavad tema
eruditsioonist lähtuvalt mitmeid tähenduskihte, puudutades lugejat ühtaegu nii
vaimselt, kui ka intellektuaalselt. Sõnad võivad küll olla sama kergesti
purunevad nagu savitahvlid, kuid taipamishetkedel võib igaüks neist plahvatada
tähenduste tulevärgina.
AJALUGU
Vilespill
mille suudmelt
kerkivad sajandimullid
ühtlaselt
puhu nii kuidas soovid
alati seesama helistik
silm silma hammas hamba vastu
ja jumala nimi:
Tuul
(Ilmar Vene, “Seda salajast võnkumist”. Tartu, Ilmamaa,
2026, lk. 7.)
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital
Johannes Semper
Tants, poeesia, poliitika
456 lk.,
140x200,
2026
Eesti kirjanik, kriitik ja tõlkija Johannes Semper (1892–1970) sai
õpetust Peterburi ülikoolis, Riias, Moskvas, Berliinis ja
Pariisis, Tartust rääkimata. Ta jõudis näha ja kaasa elada
riigikordade vahetumisele, luua, kaasa lüüa ja arvamust avaldada
muutuvas kirjanduselus üle poole sajandi, püüda ideaalide poole
TÜ-s esteetikat ja stilistikat õpetades ja Loomingut toimetades,
teha poliitikat ja olla põlu all. Eesti Mõtteloo 192. numbri
“Tants, poeesia, poliitika” kaante vahel ilmub ühest ilmasõjast
teiseni ulatuv publitsistika-paremik, põhiliselt
kirjanduskäsitlused Noor-Eesti vaatenurgast ja Loomingust ning
ühiskonda puudutavad lood Eesti Sõjamehe veergudelt. See oli aeg,
kus Semper sai olla tema ise, ilma diktatuuri aurukatla ümber
tantsimata, erudiidina, arvamusliidrina, loojana.
Raamatu väljaandmist on toetanud haridus- ja Teadusministeerium,
Eesti Kultuurkapital, Raivo Rand ja Tartu linn. „Eesti mõtteloo“
sarja väljaandmist toetab Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
|
 |
|
 |
|
 |
|