Päikesepillaja, 10. tr

448 lk., 143x205, 2026

“Päikesepillaja” on mahukaim raamat Artur Alliksaare (1923–1966) luulest, millele põhimõtteliselt võiksid kunagi järgneda täielikult kogutud ja nii-ütelda akadeemiliselt editeeritud luuletused. Käesolev raamat ei taha mingil juhul öelda viimast ja kaalukat sõna, vaid soovib olla ainult järjekordseks etapiks Alliksaare loomingu publitseerimisel ja kättesaadavaks muutmisel. Luuletused jagunevad tsükleiks. Nende järjestamisel on esimeses ja viimases tsüklis mõningal määral arvestatud kronoloogilist printsiipi, muidu on järjestus valdavalt assotsiatiivne.

10. trükile on lisatud Margit Mõistliku saatesõna.

Baltisaksa luule antoloogia

208 lk., 145x225, 2026

Esimeses täielikult baltisaksa luulele pühendatud eestikeelses luulevalimikus on 100 luuletust neljast sajandist (esimene 1769., viimane 2002. aastast), 47 autorilt ja 23 tõlkijalt. Neist on varem ilmunud 26, kogumiku jaoks on tehtud 74 uut tõlget,. lisaks leiab lugeja raamatu lõpuosast luuletajate elu- ja loominguloolised märkused Vahur Aabramsilt ning Liina Lukase kirjandusloolise järelsõna. Antoloogia toob baltisaksa luulest esile selle, mis võiks olla eesti lugejale lähedane: jagatud ajalugu, ühine saatus, kohad ja maastikud, kodutunne ja -igatsus. Sellisena on baltisaksa luule rohkem Eesti kui Saksa kirjandusloo osa.

Esikaanel on Hermann Hartmanni maali repro „Kieseritzkyte perekond“ (1853, TKM TR 4534 M 748).

Raamat ilmub Eesti Teadusagentuuri grandi „Lüürilise luule tegur väikeste kirjanduste kujunemisel“ (PRG1106) ja Eesti Kultuurkapitali toel.