Ukraina päritolu vene filosoof Vassili Zenkovski (1881–1962) pani oma vene filosoofia ajaloo käsitluse kirja emigratsioonis. Kiievi filosoofiaprofessor lasi end kodusõja aastatel rakendada riigitöösse ning peale bolševike võitu osutus tal 1920. aastal mõttekaks valida pagulus. Teise maailmasõja alguses sattus Zenkovski emigrandistaatuse tõttu Prantsuse vanglasse, milles üle elatud üksikvangistus mõjutas teda astuma vaimulikusisusesse. Oma elupäevade lõpuni kirjutas isa Zenkovski filosoofilisi ja teoloogilisi töid ning pühendus pedagoogi-töö kõrvalt ühiskondlikule tegevusele. Rahvusvaheliselt kõige kõrgemalt hinnatud vene filosoofia ajaloolise käsitluse “Vene filosoofia ajaloo” (esmakordselt ilmunud 1948–1950) aluseks on loengukursus, mida ta luges teoloogilises instituudis. See teos pakub nauditavat lugemist nii vene mõtte arengu kui Venemaa enda kujunemise teemadel. Eestikeelsele kaheköitelisele väljaandele on järelsõna “Rahvusliku filosoofia ajaloo võimalikkusest” kirjutanud Peeter Torop.