 |
|
|
 |
|
|
 |
|
|
|
| Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale. |
|
 |
|
|
|
 |
|
 |
|
|
![Esteetika]()
Ilmumas
Linnar Priimägi
Esteetika
288 lk.,
115x185,
2025
Viimatine sellesisuline sõnaraamat, "Väike eesteetika leksikon" ilmus
aastal 1965 tõlkena vene keelest ning annab selge arusaama nõukogude
sotsialistliku realismi kunstikontseptsioonist. Nüüd on populaarse
"Kunstiraamatu" autor, kunstiajaloo magister ja kultuuripsühholoogia
doktor Linnar Priimägi kirjutanud esimese eestikeelse algupärase
teatmiku "Esteetika", kus saavad pädeva vastuse rahvusvahelises
vestlusringis kergitatud küsimused, nagu: "Kuidas hinnata abstraktset
kunstiteost?", "Kuidas tekib autorsus?", "Kas illustratsioon saab olla
kunst?", "Kas kunsti investeerida on mõtet?", "Kas tehiskunst ohustab
päriskunsti?" kokku ligi 300 lühiartiklit. Raamat on varustatud
märksõnastikuga ja näiteks toodud autorite ning teoste registriga.
Teatmikuna võib "Esteetika. Vastused kunstist" pakkuda aluslikke
arusaamu kõigile kunstihuvilistele ning annab ka erialainimestele
võimaluse süvendada oma kunstiteoreetilist kompetentsust
terminoloogiliselt segasel post-postmodernismi ajastul.
Raamat sobib suurepäraselt täiendama hiljuti müügil olnud
"Kunstiraamatut". Esikaane illustratsiooni autor on Anni-Liisi Hanni.
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
 |
 |
Paul Krugman
Areng, geograafia ja majandusteooria
192 lk.,
140x215,
2025
Nobeli preemia laureaat, Ameerika Ühendriikide majandusteadlane Paul
Krugman on üks uue rahvusvahelise kaubanduse ja majandusgeograafia
loojaid ning ligi 30 raamatu autor. Tema “Areng, geograafia ja
majandusteooria” (1995) on üsna resoluutne peavoolu majandusteooria
manifest. Krugman kasutab siin konkreetseid matemaatilisi mudeleid,
demonstreerib nende rakendatavust ja selgitab arusaadaval viisil,
kuidas nn. peavoolu majandusteoreetikud üldse töötavad. Samas on see
üsna halastamatu ebatäpsete “metafooridega” tehtavate analüüside ning
nende põhjal saadud järelduste suhtes. Eesti väljaandele on autorit,
tema tegevust ja mõju tutvustava saatesõna kirjutanud tõlkija Alari Purju.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
Thomas Robert Malthus
Essee rahvastiku printsiibist,
214 lk.,
140x215,
2025
Inglise majandusteadlase ja õpetlase Thomas Robert Malthuse (1766–1834) kirjatöö “Essee rahvastiku printsiibist” esmaväljaanne ilmus 1798. aastal anonüümselt ning keskendus inimkonna tulevikule suunatud kaasaegsete utopistlike käsitluste kõrvutamisele tema enda palju realistlikuma nägemusega inimkonna ressurssidest ja kasvupiirangutest. Siin raamatus ütleb ta välja, et rahvaarv, kui seda ei piirata, kasvab geomeetrilises progressioonis ning inimese peatoidus aritmeetilises progressioonis. Teose iga järgmine veidi teisenenud pealkirjaga ja juba autori nime all ilmunud väljaanne oli üsna olulisel määral laiendatud versioon, mis paelus üha uusi lugejate põlvkondi. Kuigi esimene oli ühiskonnas kõige mõjusam, siis näiteks 1826. aasta trükk inspireeris evolutsiooniteooria pioneere Charles Darwinit ja Alfred Russel Wallace’it. Malthuse käsitlust võib võtta kui äärmuslikku metafoori inimtõu arengupüüdluste ja sellel teel esinevate tõkete kohta. Eesti väljaandele on saatesõna kirjutanud Alari Purju.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
|
|
|
 |
|
|
|
