Loomade kaebus inimese vastu džinnide kuninga ees

240 lk., 145x210, 2026

10. sajandil Bagdadi ja Basra Lõuna-Iraagi teaduse- ja kultuurikeskustesse koondunud teadlaste ja filosoofide hulgast esile kerkinud Puhtuse Vendade eesmärgiks oli puhastada võimekate inimeste hinged maise olemise hämust Nende 51 traktaadist koosnevat, ainevaldkondade kaupa neljaks osaks jaotatud entsüklopeedilist teost, kuhu kuulub ka mütoloogiline jutustus “Loomade kaebus…”, võiks seostada mitte ainult gnostiliste suundumustega, vaid ka islami müstika, sufismiga. Suurteose koostajad ja kirjutajad on lähtunud põhimõttest otsida teadmisi kõikjalt. Nõnda on võimalik jälgida paljusid erinevaid suundumusi, sest need lähtuvad autorite kasutada olnud allikatest. “Loomade kaebus…” on sillaks loodust ja vaimuteadusi käsitlevate tekstide vahel ning selles vaetakse inimeseksolemise vastutust – ainult harmoonilistele, kogu loodu eesmärki kehastavatele inimestele omistab kohtunik võimu loomade üle. Järelsõna on raamatule kirjutanud tõlkija Kalle Kasemaa.

Selle teose ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapitali tõlkeprogramm Hieronymus.

Piret Kuub

Elu heas seltskonnas

544 lk., 163x246, 2026

Ühe eesti teatriveduri teekond üle lavalaudade ja kinolina, õpilase ja õpetajana läbi koolitubade ja meie teatriajaloo peatükkide on Piret Kuue vormistusel ja Raivo Adlase mälestuste kaudu saanud raamatuks. Raivo Adlas on näitleja ja lavastaja, kes enam kui poole sajandi jooksul on loonud ligi 200 rolli, neist umbes 140 „Vanemuise“ teatris. Ta on olnud osa 1960. aastate lõpul alguse saanud teatriuuendusest, alates Evald Hermaküla lavastatud skandaalsest „Tuhkatriinumängust“, kus just tema kanda oli peaosa. Ta on läbi elanud sõjaaja, Nõukogude elu absurdsed piirangud, näinud pealt stagnaaega, Eesti taasiseseisvumist ja uue vabariigi kujunemist, mis kõik on mõjutanud nii tema elu kui loomingut. Teatriraamatu tegemisel on kõrvuti Raivo Adlase mälestustega kasutatud erinevatest aegadest pärit artikleid ja “Vanemuise” teatri protokolle ning see sisaldab ka loometööde nimekirja, allikaviiteid ning nimeloendit.

Pildimaterjal pärineb Raivo Adlase ja autori erakogust, Vanemuisest, Rahvusarhiivist, Eesti Televisioonist, Palamuse muuseumist, Balti filmi, meedia ja kunstide instituudist, Taska Filmist, Scanpixist ?

Esikaanel on Valdur Vachti foto.

Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapital.