500 aastat tagasi algas eestlaste teekond raamaturahvana. Esimesed poolteist aastasada olid eestikeelsed raamatud mõeldud peamiselt ettelugemiseks. Murrang saabus 17. sajandi viimasel veerandil, kui eesti
kirjavara, kirjakeele ja koolide edendamine võeti ette senisest suurema hooga. Eestlastest said lugejad, paljudest ka kirjutajad, nende seas meie esimene luuletaja – Käsu Hans. Sellest ajast on säilinud vanimad eestikeelsed aabitsad, mis saavad nüüd faksiimiletrükis tänastele lugejatele kättesaadavaks.
Kuna esimest aabitsat peetakse oluliseks rahvuskultuuri teetähiseks, on ka eesti aabitsa algust püütud kirjutada võimalikult varaseks. Teatmeteosteski
mainitakse eestikeelset aabitsat aastast 1575.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
