Kuus Bengt Gottfried Forseliuse aabits-katekismust

200 lk., 115x185, 2026

Komplektina karbis on 6 faksiimilet eesti rahvuskultuuri teetähistest – vanimatest säilinud eesti aabitsatest 17. ja 18. sajandist. Lugejad saavad näha Bengt Gottfried Forseliuse uuendusliku aabitsa kuut erinevat versiooni, millest kolm on tallinnakeelsed ja kolm tartukeelsed, ning mille originaalid asuvad Hannoveri, Lundi ja Kopenhaageni raamatukogudes. Nende aabitsate toel said eestlastest lugejad, paljudest ka kirjutajad ja õpetajad. Faksiimileid saadab brošüürina vormistatud põhjalik saatesõna Aivar Põldveelt. See sisaldab põhjalikku ülevaadet eesti aabitsaloo algusest, Bengt Gottfried Forseliuse rollist selles, varasemate aabitsate ülesehitusest ning õppemeetodist, bibliokirjeid, kasutatud kirjanduse loetelu ning ingliskeelset kokkuvõtet.

Komplekti väljaandmist on toetanud Tartu Ülikooli uuringufond ja trükkimist Eesti Kultuurkapital.

Erich Fromm

Inimese destruktiivsuse anatoomia

776 lk., 140x215, 2026

Saksa-ameerika psühhoanalüütik, filosoof ja sotsioloog Erich Fromm (1900–1980) annab ühes oma mõjukamas teoses “Inimese destruktiivsuse anatoomia” ülevaate meie liigi hävitamistungi tagamaadest ja mitmekesisusest. Vaadeldes inimese psühholoogiat läbi Sigmund Freudi prisma, jälgib ta healoomulise ja kuritahtliku agressiivsuse kujunemist inimtsivilisatsioonis, näitab selle juuri loomade maailmas ning toob hulgaliselt spetsiifilisemaid näiteid sadistlikust ja nekrofiilsest käitumisest ajalooliste isikute baasil. Tema nägemuses kasvas destruktiivsus ja julmus koos linnastumisega ning riikide ja tsivilisatsiooni sünniga. Kaasasündinud agressiivsus tärkab siis, kui ähvardatakse inimese elutähtsaid arengu ja liigi ellujäämisega seotud huve. Humanistliku psühhoanalüüsi rajajana näeb Fromm ratsionaalses usus iseenda võimekusse võimalust vabaneda oma saatuse paratamatuse köidikutest. Kriitiline ja radikaalne mõtlemine kandvat tema sõnul vilja ainult siis, kui see on ühendatud kõige hinnalisema omadusega, millega inimest on õnnistatud – eluarmastusega. Saatesõna on Hillar Künnapase tõlkele kirjutanud Ants Parktal.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.