 |
|
|
 |
|
|
 |
|
|
|
| Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale. |
|
 |
|
|
|
 |
|
 |
|
|
![Mõtisklused ehk moraalsed mõtteterad ja maksiimid]()
Ilmumas
François de La Rochefoucauld
Mõtisklused ehk moraalsed mõtteterad ja maksiimid
232 lk.,
140x215,
2025
Prints Marcillac, hilisema tiitliga hertsog de La Rochefoucauld
(1613–1680) elu jagunes kaheks pooleks. Neist esimese sisustas võitlus kahe
kardinali, Richelieu ja Mazarini vastu. Nagu d'Artagnan Dumas' “Kolmes
musketäris”, võitles temagi nõrgema poolel, kaitstes kuningannat ahistava võimuri
eest. Olles paranenud raskest lahinguhaavast ja alustades võitlust podagraga,
oli hertsog oma elu teisel poolel sunnitud pühenduma paiksele eluviisile ja
vaimset laadi harrastustele. La Rochefoucauld' kirjanduslik tegevus ja tihe
salongide külastamine päädis kahe teose ilmumisega. Esiteks “Mõtisklused ehk
moraalsed mõtteterad ja maksiimid” (1664), teiseks ajaloolise täpsusega
hiilgavad “Memuaarid” (1674). Mälestusteraamatu liikvele läinud ärakirja järgi
avaldati küll Hollandis juba 1662. aastal kaks soovimatutest täiendustest
tulvil “piraatväljaannet”, kuid autor neid omaks ei tunnistanud. Lühidalt
“Maksiimideks” nimetatud mõtteterade kogumiku mõju osutus aga nii suureks, et
isegi Voltaire arvas nende autori kõige väljapaistvamate kirjanike hulka. On väidetud,
et 19. sajandilgi ei leidunud palju kriitikuid, kes poleks La Rochefoucaluld'
kohta midagi kirjutanud. Eesti väljaande on prantsuse keelest tõlkinud Mirjam Lepikult, haarava
saatesõna on sellele kirjutanud Ilmar Vene.
Raamatu
väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
 |
 |
Tomáš Garrigue Masaryk
Vene ajaloo- ja religioonifilosoofiast I ja II kd.
1272 lk.,
140x215,
2025
Esimese maailmasõja järel tekkinud Tšehhoslovakkia riigi üht rajajat ning kokku neljal korral riigi presidendiks valitud tšehhi filosoofi ja poliitikut
Tomáš Garrigue Masaryki (1850–1937) on poliitiku ja kirjanikuna
võrreldud Jaan Tõnissoniga. Tema raamatute pikka nimekirja kuuluv “Vene ajaloo-
ja religioonifilosoofiast” on neist kõige tuntum. See ilmus esmakordselt saksa
keeles 1913. aastal, tšehhi keeles pealkirjaga “Venemaa ja Euroopa” 1919–1920.
Sama pealkirja kannab ka slavofiil Nikolai Danilevski raamat (eesti keeles
AER-i sarjas 2013), kuid autorite seisukohad on vastupidised. Läänemeelseid
jõude eelistav Masaryk oli Venemaa suhtes kriitiline, nähes selles mahajäänud
mittedemokraatlikku riiki. Tema nägemuse erinevatest vene
filosoofiakoolkondadest ja nende seisukohtadest teeb unikaalseks see, et tal
õnnestus analüüsida mitmeid mõtlejaid, kes tema raamatu ilmumise ajaks ei olnud
veel võimul ega sellest mõjutatud. Nüüd kaheköitelisena ilmunud teose on saksa
keelest tõlkinud ja järelsõnaga varustanud Simo Runnel.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
George Santayana
Egotism Saksa filosoofias
168 lk.,
140x215,
2025
Saksa filosoofia korpus on nagu piibel teoloogias – ilma seda tundmata
ei tohiks keegi ennast arvata filosoofiks. George Santayana
(1863–1952) esseeraamat “Egotism Saksa filosoofias” (1915) on
ingliskeelse maailma vaatenurgast kirjutatud kergesti loetav,
inspireeriv, poeetiline ja improvisatoorne käsitlus, mis tõukab ühe
kultuuririkka piirkonna filosoofiapärandit edasi uurima. Saksamaal
tekkinud algupärase ja sügavmõttelise filosoofia eritunnus on
Santayana sõnul sihilik subjektiivsus ja piirdumine eneseteadvusega.
Leiutanud transtsendentse meetodi, subjektiivsete projektsioonide ja
perspektiivide uurimise, on see lisanud inimeste arutlustele uue
mõõtme. Eestikeelsele väljaandele on saatesõna “Angloameeriklane Saksa
filosoofiast” kirjutanud Linnar Priimägi.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
|
|
|
 |
|
|
|
