 |
|
|
 |
|
|
 |
|
|
|
| Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale. |
|
 |
|
|
|
 |
|
 |
|
|
![Saunaõhtu ehk laupäeva laulud]()
Ilmumas
Hando Runnel
Saunaõhtu ehk laupäeva laulud
144 lk.,
140x210,
2023
Hando Runneli värske ja valdavalt uusi luuletusi sisaldav
luulekogu “Saunaõhtu ehk Laupäeva laulud” aitab unustada kõik argised mured ja
nautida hinge ja võib-olla ka keha harimise päeva. Saun on iga kord puhta elu
algus ning kahe saunapäeva vahele mahuvad kõik muud elujuhtumid ja targad
tähelepanekud. Sauna kütte pannes võib meenutada minevikku, viheldes saab teha
plaane järgmiseks nädalaks, häälestuda saavutusteks, leiliga ajada välja
masenduse vaimud ja kallata peale häid emotsioone. Et elada seda kõige tavalisemat
või tavatumat, rasket või kerget elu, heal juhul igat värvi aastakümnete kaupa.
VIHAD
Suvi tuleb, saunavihad
tehke valmis suvel;
talvel, tundes vihast mõnu,
püherdage lumel!
(H. R., “Saunaõhtu”, lk. 10)
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
 |
 |
Pavel Florenski
Ikonostaas. Töid esteetikast
520 lk.,
140x215,
2023
Seni Eestis vaid
kitsamates semiootika- ja kunstiringkondades hinnatud ja terve Nõukogude aja ka
venekeelses ametlikus kultuuriruumis tabuks kuulutatud Pavel Florenski (1882–1937) teosed jõudsid
laiema avalikkuse ette alles pärast raudse eesriide langemist, kuid siis
tsunamina üle maailma ja tõlgituna paljudesse keeltesse. See vene Leonardoks
nimetatud vaimulik, poeet, kunsti- ja kirjandusteadlane, füüsik, matemaatik ja
leiutaja jagas sama saatust paljude vaimulike ja õpetlastega, kes hukati
stalinistlike repressioonide käigus. Käesolevasse kogumikku valitud esseed
räägivad peamiselt ikoonist – piirist, kus kohtuvad ilmalik ja jumalik
maailm, ratsionaalsus ja pühadus, ajalik ja absoluut.
Ladina ja kreeka tsitaadid on toimetanud Ivo Volt.
Saatesõna on
raamatule kirjutanud Orest Kormašov, kes oli abiks ikoonimaalimist käsikirjas
leiduvate ikoonimaalimist puudutavate mõistete toimetamisel. Matemaatikasse
puutuva on üle vaadanud Piret Kuusk.
Raamatu
väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees
Anton Hansen Tammsaare
Sõjamõtted
280 lk.,
140x200,
2023
Publitsistikakogumiku
“Sõjamõtteid” ilmumise 1919. a. võib paigutada enam-vähem A. H. Tammsaare (1878–1940)
neljakümne aastaseks saamise murrangukohale.
Lähtudes Esimese maailmasõja kogemusest ütles Tammsaare oma seisukohad
selgelt välja, ta kasutas avalikkuse ette jõudmiseks kõiki selle aja võimalusi,
avaldades oma artikleid päevalehtedes. Neid tekste praegu üle lugedes tekib
sügav austus ka tollaste ajalehetoimetuste vastu, kes sõjaseisukorras viibiva
suurriigi tsensuurist hoolimata avaldamisvõimaluse andsid. Nõnda said sõjaajal Tammsaare artiklitest Tallinna ajalehtede juhtkirjad, mis
pakkusid tavalise sõjakroonika laiemat analüüsi ja sügavamat mõistmist. Autor
lisas oma raamatu lõpuossa ka viis ilukirjandusliku koega ja ajalehtedes
ilmumata lugu. „Eesti mõtteloo“ 170. köitele, mis on “Sõjamõtete” kui
tervikkogumiku teine väljaanne ühtede kaante vahel, on järelsõna kirjutanud
Peeter Järvelaid.
Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital ning Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
|
|
|
 |
|
|
|
