Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused   |   Privaatsus  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.
Anton Palvadre.
Ilmumas
Toomas Anepaio

Anton Palvadre.

592 lk., 160x240, 2022
Palvadre oli iseseisva Eesti esimese põlvkonna riigimees, õigusteadlane, kohtunik, poliitik, lõpuks õiguskantsler. Üks neist, kelleta Eesti riigiõiguse kujunemislugu poleks tervik. Ja paraku üks neist paljudest, kelle Nõukogude okupatsioonivõim aastatel 1940–1941 esimeses järjekorras hävitas. Seetõttu pole vast liialdus väita, et Palvadre elukäigust ja tegevusest vaatab vastu Eesti riigi paljulubava alguse ning ülimalt traagilise lõpuga epohh.
Fotod on pärit Eesti Filmiarhiivi, Eesti Kirjandusmuuseumi,
Rahvusarhiivi, Tallinna Kirjanduskeskuse, Tartu Linnamuuseumi,
Valga Muuseumi ja Viljandi Muuseumi kogudest
Ümbrise esikaanel foto Eesti Filmiarhiivist (EFA.36.A.103.105) ja
tagakaanel Eesti Ajaloomuuseumist (AM N 5631:1412)

Uurimistööd toetas õiguskantsleri asutatud stipendium Eesti Vabariigi esimese õiguskantsleri Anton Palvadre eluloo uurimiseks.



Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Arvo Valton

Soome-ugri minu elus

320 lk., 140x205, 2022

Arvo Valton on pühendunud Soome-ugrile juba üle kahekümne aasta. Ta on tõlkinud soome-ugri kirjanike teoseid, olnud Soome-ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni president. Nüüd kirjeldab ta ise, kuidas ja miks ta hõimuliikumise ja iseäranis hõimlaste kirjanduse juurde jõudis ning selles valdkonnas rohkem kui veerandsada aastat on tegutsenud. Kontaktid hõimlastest kirjanikega, erinevate rahvaste elu-olu vaatlemine, selle säilitamine kirjasõnas, valusad probleemid ning pidev võitlus oma kultuuride säilitamise eest imperiaalses sulatuskatlas hõlmab suuremat osa autori elutööst. Raamat sisaldab ka Arvo Valtoni tõlgitud soome-ugri raamatute loetelu ning laiendatud nimeloendit. Fotomaterjal on pärit erakogudest. 

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Uku Masing

Elada unenäos

224 lk., 140x210, 2022
Jätkub Uku Masingu seni käsikirjadesse jäänud luule avaldamine, mis sai alguse koguga “Liblikad õitsevail ohakail” (2022). Ühel või teisel põhjusel meile Masingu hästi tuntud luulekogudest välja jäänud luule teise valimiku tekstid on kirjutatud valdavalt poole aasta jooksul detsembrist 1933 kuni juulini 1934. Need on esitatud ajalises järgnevuses, nagu need on olnud algkäsikirjas. Varakult väljakujunenud loojakäekirjaga autor pole oma värsse kõrvale jätnud mitte nende kehvuse või igavuse tõttu, need pole vaid sobinud tema enda või toimetajate meelest terviklikesse kompositsioonidesse nagu seda on näiteks „Neemed vihmade lahte“ ja „Udu Toonela jõelt“. Saatesõna on raamatule kirjutanud toimetaja Külliki Kuusk.

+
Vaata, vaata, jumalate päevad on põgenend, keegi ei oota ju neid, on linnatolmust ja surmalõhnast sõgenend needki, kes tunnud korra kalade teid.

Kuhu pean nyyd mina minema,
et tondid ei leiaks yles armetut?
            (27. IV 34)
            Uku Masing, „Elada unenäos“, lk. 112.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital