Vladimir Proppi (1895–1970) “Imemuinasjutu morfoloogia” on rahvusvahelise
folkloristika ajaloos üks kultusteoseid. Kirjutatud ajavahemikus 1918–1928,
vahetult enne Nõukogude ühiskonna jõhkrat “suurpuhastust”, ilmus see veel
ideoloogiast puutumatuna. Seda on piltlikult nimetatud arhitektuuriuurimuseks
etnograafia valdkonnas või muinasjutu elava organismi uurimisega ja selle skeleti ülevaatusega röntgenipiltide
vahendusel. Teose tegid üle maailma kuulsaks inglise tõlge (1958) ja selle
parandatud trükid. Humanitaarteadustes oli tol ajal strukturalismi ja
semiootika kõrgaeg, mille laineharjale sattus Proppi teos nii Nõukogude Liidus
kui ka mujal. Muinasjutu morfoloogia on ühe juturühma süvastruktuuri kirjeldus,
kuid ühtlasi meetod narratiivi üksikasjalikuks läbivaatuseks. Eesti väljaandele
on põhjaliku ajaloolise taustaga saatesõna kirjutanud Ülo Valk.
Raamatu
väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.