Vladimir Proppi (1895–1970) “Imemuinasjutu morfoloogia” on rahvusvahelise folkloristika ajaloos üks kultusteoseid. Kirjutatud ajavahemikus 1918–1928, vahetult enne Nõukogude ühiskonna jõhkrat “suurpuhastust”, ilmus see veel ideoloogiast puutumatuna. Seda on piltlikult nimetatud arhitektuuriuurimuseks etnograafia valdkonnas või muinasjutu elava organismi uurimisega ja selle skeleti ülevaatusega röntgenipiltide vahendusel. Teose tegid üle maailma kuulsaks inglise tõlge (1958) ja selle parandatud trükid. Humanitaarteadustes oli tol ajal strukturalismi ja semiootika kõrgaeg, mille laineharjale sattus Proppi teos nii Nõukogude Liidus kui ka mujal. Muinasjutu morfoloogia on ühe juturühma süvastruktuuri kirjeldus, kuid ühtlasi meetod narratiivi üksikasjalikuks läbivaatuseks. Eesti väljaandele on põhjaliku ajaloolise taustaga saatesõna kirjutanud Ülo Valk.