Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused   |   Privaatsus  
Rein Taagepera

Kahepaikne

328 lk., 140x205, 2024

Rein Taagepera on oma järjekordse mälestusteraamatuga jõudnud aega, mil Saksamaal, Marokos, Kanadas, Soomes ja lõpuks USA-s elanud, võõra võimu poolt tõrjutud pagulasest saab 1991 „väliseestlane“. Kodutee oli just nagu avali ja pagulased katsusid naasta. Õnnestus see aga ainult poole eluga. Ees ootasid sotsiaalteaduskond Tartus, sekka ootamatu presidendikampaania ja nõukajärgse olme omapärad. Selle kõrvale jäi retk Udmurtiasse ja naasmine Marrakeši, Eesti Californiaga kõrvuti aastatuhande lõpul, kahepaiksuse vaev ja võimalused. Raamatu fotomaterjal on autori erakogust. 

Raamatu ilmumist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
Viivi Luik

Pühaduse purunemine

320 lk., 140x200, 2024
“Pühaduse purunemine” on Viivi Luige (1946) esseede ja artiklite kogu, mis sisaldab tekste erinevatest kümnenditest, omandades mõningaid uusi mõõtmeid ja tähendusi, mis raamatu koostamise käigus ka autorit ennast on mõnevõrra üllatanud. Siin on nad kõik koos ühiste kaante vahel.
Kõige uuem, seni ilmumata tekst “Kirjaoskus, sõda ja elevandiluust torn” on kirjutatud 2024. aasta kevadel.
Kõik lood kõnelevad tänapäevast. Järjekordsest hulluse ajajärgust, mille kaasosalised ja tunnistajad on need, kes tänases maailmas elavad.

Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tartu linn ja Eesti Mõtteloo Sihtkapital ning Tartu linn.
Raamatud
ILMUMISE JÄRJEKORRAS
Selle aasta raamatud
SARJAD
Ajajõe tagant
Aken ilma
Avatud Eesti Raamat
Eesti kirjanikke
Eesti mõttelugu
Hieronymus
Ilmatargad
Kogutud luuletused
Palju aastaid
KATEGOORIAD
Ajalugu
Artiklid/esseed
Elulood
Filosoofia
Fotoalbumid
Huumor
Jutustused
Kirjavahetused
Lasteraamatud
Luulekogud
Lüüriline mõtisklus
Monograafia
Mälestused
Novellid
Näidendid
Romaanid
Sõnaraamatud
ÜLDNIMEKIRI
Pealkiri
Autor
ISBN
Tagasi
Teadusluulude jälil

Lisa ostukorvi
15,86 €


Ilmumisaasta 2020-06-10
ISBN 978-9985-77-692-6
Toimetanud Leino Pahtma
Sarja kujundus Kaljo Põllu
Lehekülgi 520
Mõõdud 140x200
Köide kõva köide ümbrisega


Kategooria Artiklid/esseed
Raamatusari Eesti mõttelugu
EM number 152


Raamatust lähemalt

Eesti teaduse tunnustatud populariseerija Tiit Kändler (1948) mõtiskleb Endel Lippmaa õpilasena, miks on kvantfüüsika ainus kehtiv teaduslik teooria. Kas sellepärast, et see tõepoolest ei eksi, või tänu sellele, et jätab enesele nii palju eksimisruumi? Kändler viitab siin Heisenbergi määramatuse relatsioonile, Bohri komplementaarsuse printsiibile ja Diraci valemile. Kvantpõimumisele niikuinii. Aga ta teeb seda valemitesse laskumata kõigile arusaadavas keeles. Olles kitsamalt erialalt biofüüsik liigub ta nõtkelt teemadele, mis on rohkem seotud bioloogiaga, samuti pole talle võõrad kunst ning eriti huumor. Tema selgesõnaline, kuid kaugeltki mitte kuiv stiil väljendab vääramatut tahet näidata teadust kui inimkultuuri orgaanilist osa.

 

Ta ütleb: “Eestile ei ole teadust vaja selleks ja ainuüksi selleks, et üle maailma kuulsaks saada ja seeläbi rikkamalt elada. Eestile on teadust vaja selleks, et meil oleks oma teadmine, nii nagu mu meelest peaks see ju olema ühe iseoleva riigi iseenestest mõistetav osis.”

 

Käesoleva köite tutvustuseks ütleb autor: “Oleme sattunud plahvatuslikult muutunud maailma, kus tundub üha enam, et üle 140 tähemärgi korraga kirjutada pole vaja ... Püüan oma raamatus näidata, et on küll. ... Olen kogunud sellesse raamatusse osa oma siiani kirjutatud lugudest – olgu need esseed, satiirid, ülevaateartiklid, mõtlused või mälestused, mis avaldatud erinevates Eesti väljaannetes alates aastast 1976. Vajadusel olen mõnd varasemat kirjutist kohati täiendanud, teisi siin-seal kärpinud või lisanud üksikuid mõistmist hõlbustavaid kommentaare.”

 

Ja lisab enda kohta: “Kalamaja poisina, ehkki sündinud Turbas, olen hingelt pigem aguliinimene kui linnamees. Nõnda olen elus olnud eksperimentaalfüüsik, ehitanud kiiret eriotstarbelist arvutit, olnud humorist, satiirik ja püstijalakoomik, tegutsenud poliitikareporterina, juhtinud loodusajakirju, püsinud üsna pikalt teadusajakirjanikuna, ka Eesti Päevalehe teadustoimetajana, ning jõudnud teaduskirjanikuks. Kirjutan seda, et lugejal oleks selge, et mu teemad on küll laia ulatusega, kuid ometi seotud minu elukäiguga.”

 

Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, AS Giga ja Eesti Mõtteloo Sihtkapital.