Mats Traadi tartukeelne
luule on tundetoonilt tumemeelne, selle taustana kangastub lugejale too külaelu
vaevane pilt, mida autor koges oma noores põlves, kui külad olid – kolhoosid.
Elutumedus ja lapsepõlvehelgus, nooruslüürika ja ajapaine talitsevad
teineteist, kuid ei summuta, pigem sunnivad looma kindlat rütmi, pingelist
talitsetust, mille kohal laulab taevatäis rõõmsaid laululinde – “tsirke”.
Raamatu lõputsüklisse on autor noppinud valiku murdekeelseid üksikluuletusi oma
muidu kirjakeelsetest luulekogudest.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.