Ilmar Vene luulekogus “Seda salajast võnkumist”
põimuvad ajaloolised sündmused, kultuurilugu ja inimlikud eksistentsiaalsed
küsimused isiklike mälestuste ning looduspiltidega. Autori luules kulgevad
kõrvuti antiikne ja kaasaegne, Vaim ja tuulehingus, vabadus ja sund. Siin
leiavad oma koha nii filosoofilised teemad kui ka loodus, armastus, huumor ning
igapäevased väikesed tähelepanekud. Ilmar Vene luuleread sisaldavad tema
eruditsioonist lähtuvalt mitmeid tähenduskihte, puudutades lugejat ühtaegu nii
vaimselt, kui ka intellektuaalselt. Sõnad võivad küll olla sama kergesti
purunevad nagu savitahvlid, kuid taipamishetkedel võib igaüks neist plahvatada
tähenduste tulevärgina.
AJALUGU
Vilespill
mille suudmelt
kerkivad sajandimullid
ühtlaselt
puhu nii kuidas soovid
alati seesama helistik
silm silma hammas hamba vastu
ja jumala nimi:
Tuul
(Ilmar Vene, “Seda salajast võnkumist”. Tartu, Ilmamaa,
2026, lk. 7.)
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital