Eesti luuletaja ja tõlkija Ants Paikre ei
alahinda oma lugejat. Tema kujundikeel on nagu kõlisev kristall –
selgetooniline ja läbipaistev, kuid prismana mõttekiirte valgusmänge korraldav.
On öeldud, et Paikre on valinud lühima tee luule juurde, uskudes, et ka lugeja
on läbi elanud midagi samasugust ning suudab temaga oma mõttemaailmas kaasa
liikuda. Valikkogu “Sügishommikute tuunjas valgus” tsüklid “Aastaring”,
“Eluring”, “Tundering” ja “Mõttering” peegeldavad Ants Paikre elutööd
luuletajana, tsükkel “Sõprusring” aga tema teekonda luule tõlkijana.
RAHVUS
Umbrohi me rahvuslill.Rahvas ilmamaa teeäärtes laiali.Ajaloovanker müriseb mööda.Suud-silmad tolmu täis.Umbrohi me rahvuslill.Umbrohi ei kao.
(A. Paikre, “Sügishommikute tuunjas valgus”, Tartu 2025, lk. 192)
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.