Publitsistikakogumiku
“Sõjamõtteid” ilmumise 1919. a. võib paigutada enam-vähem A. H. Tammsaare (1878–1940)
neljakümne aastaseks saamise murrangukohale.
Lähtudes Esimese maailmasõja kogemusest ütles Tammsaare oma seisukohad
selgelt välja, ta kasutas avalikkuse ette jõudmiseks kõiki selle aja võimalusi,
avaldades oma artikleid päevalehtedes. Neid tekste praegu üle lugedes tekib
sügav austus ka tollaste ajalehetoimetuste vastu, kes sõjaseisukorras viibiva
suurriigi tsensuurist hoolimata avaldamisvõimaluse andsid. Nõnda said sõjaajal Tammsaare artiklitest Tallinna ajalehtede juhtkirjad, mis
pakkusid tavalise sõjakroonika laiemat analüüsi ja sügavamat mõistmist. Autor
lisas oma raamatu lõpuossa ka viis ilukirjandusliku koega ja ajalehtedes
ilmumata lugu. „Eesti mõtteloo“ 170. köitele, mis on “Sõjamõtete” kui
tervikkogumiku teine väljaanne ühtede kaante vahel, on järelsõna kirjutanud
Peeter Järvelaid.
Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital ning Eesti Mõtteloo Sihtkapital.