|
|
|
|
|
|
|
|
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale. |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ilmumas
John Kenneth Galbraith
Külluseühiskond
360 lk.,
140x215,
2024
John Kenneth Galbraith (15. oktoober 1908 – 29. aprill 2006) sündis Iona Stationi väikelinnas Ontario provintsis Kanadas. Ta isa oli talupidaja, kooliõpetaja ja Kanada Liberaalse Partei kohalik ametnik, ema oli koduperenaineja kogukonna aktivist. Perekonnas oli neli last.
Galbraithi huvi monopoolse konkurentsi ja juhtimiskontrolli vastu leidis praktilise väljundi 1936. aasta kevadel, kui Ameerika miljonärist ettevõtja ja Harvardi ülikooli vilistlane Henry S. Dennison pakkus talle kaasautori rolli ühise raamatu kirjutamiseks, mis kaitseks president Roosevelti uut kurssi ning avaks laiema Ameerika Ühendriikide majanduskeskkonda ümberkujundava strateegia põhijooni. Šveitsis 1956. aastal asus ta kirjutama plaanitud raamatut, mis sai küll “Miks inimesed on vaesed?” asemel pealkirjaks “Külluseühiskond” (1958). Raamatut saatis Ameerikas edu, näiteks püsis see peaaegu aasta ajalehe “New York Times” bestsellerite nimekirjas, mis oli majanduse kohta kirjutatud raamatu puhul tavatu.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jüri Leesment
Need kel pole ükstapuha
88 lk.,
145x210,
2024
Jüri Leesmendi viimatised luulekogud jaotavad tema laululist
loomingut linnade järgi. Üks räägib Tallinnas elatud ajast, teine Türist,
kolmas Jõgevast, nüüd jõudis kätte Tartu kord. Leesment valib väga, mida oma
suurest luulepagasist trükis ilmutada, nõnda on ka siia, kogusse “Need kel pole
ükstapuha” jõudnud tema meelest ainult parimad lood ja laulud. Ning kui
eelmistest kogudest on juba päris suur hulk tekste lauludeks võetud, siis
selles olevad alles ootavad oma heliloojaid ja muusikuid. Sekka on sattunud nii
mõnigi haiku.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
* hüvastijätul
vabandused viibivad
veel vaid paar klaasi
(Jüri Leesment, “Need kel
pole ükstapuha”, lk. 63)
Nikolai Losski
Meeleline, intellektuaalne ja müstiline intuitsioon
680 lk.,
140x215,
2024
Nikolai Losski (1870–1965) on üks väheseid rahvusvaheliselt tuntud
20. sajandi vene süstemaatilisi filosoofe. Euroopas oma aja filosoofia
tippude juures õppinuna sai temast Peterburi ülikooli filosoofiaprofessor.
Revolutsiooni järel kritiseeris ta sotsialistlikke liialdusi ning pagendati
seetõttu 1922. nn. filosoofide laeval kodumaalt. Ta õpetas Prahas, põgenes
Teise maailmasõja aegu Pariisi kaudu New Yorki. Temast sai palju tõlgitud ja
võrdlemisi tuntud autor. Losski järgi on ideaalsed loogilised ja matemaatilised
objektid vahetult, s.t. intuitiivselt tunnetatavad, tema käsitlust võiks seega
nimetada totaalseks intuitivismiks. Tema metafüüsilise süsteemi keskmes on
ruumi- ja ajaülene substantsiaalne toimija ehk individuaalne, loomingulist
omadusteülest jõudu ja kogu abstraktset logos’t
tervikuna omav mina, kes loob vabalt oma ilminguid ning koostöös teiste
toimijatega oma vaimset, hingelist ja kehalist elu. Losski järgi on meil nii
välismaailmale kui ka teistele inimestele ja isegi nende kõige salajasematele
hingeseisunditele vahetu, intuitiivne ligipääs.
Raamatule on saatesõna kirjutanud Jaanus Sooväli.
Raamatu
väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees
|
|
|
|
|
|
|