 |
|
 |
|
 |
 |
 |
 |
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale. |
|
 |
|
|
 |
 |
 |
 |
 |
Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus
588 lk.,
140x215,
2019
Manu pärimus (Manusmṛti) ehk Ilmarahva seadmuseõpetus
(Mānavadharmaśāstra) (3/2. sajand
e.Kr. – 2/3. sajand) on kuulsaim Vana-India sanskritikeelne tavaõiguse kogumik,
mis on mõjutanud ühiskonnakorraldust, seadusandlust, juriidilisi protsesse ja
ilmavaadet Indias ja Kagu-Aasias tänaseks juba enam kui poolteist tuhat aastat.
Teoses on 12 peatükki ja 2685 värssi, mis käsitlevad kõiki “õige
aarialase” elu ja ühiskondliku käitumise aspekte alates maailma loomisest,
lapsepõlvest ja hariduse omandamisest, läbi meheea kuni vanaduse ja
teispoolsuse, ning karma viljadeni.
Juttu tuleb nii naistest kui meestest, kuritegudest ja nende heastamisest, ning
kuninga kohustustest. See on suurepärane sissevaade Vana-India ajalukku meie
ajaarvamise esimestel sajanditel. Manu pärimus on maailma kirjaliku
pärandi paremikku kuuluv tekst, mis on kvaliteedilt ja tähtsuselt võrdne Lääne
pühakirjade ja baastekstidega. Käesoleva väga sõnatäpse tõlke on
põhjaliku sissejuhatuse ja kommentaaridega varustanud tõlkija Martti Kalda.
Lisatud on temaatilised loetelud ja bibliograafia.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
|
 |
|
 |
|
 |
|
 |
 |
 |
 |
Hans Reichenbach
Aja suund
392 lk.,
140x215,
2019
Teadusfilosoof Hans Reichenbach (1891–1953) vaidlustas
19.–20. sajandi vahetusel Saksa filosoofias domineerinud neokantiaanluse,
lähtudes uusimatest teadmistest füüsikas – relatiivsusteooriast ja kvantteooriast.
Ta elas ajal, mil alusfüüsika oli põhjalikult muutnud arusaama ajast, ruumist
ja mateeria ehitusest nii füüsikas kui ka filosoofias. Ta võttis empiirilises loogikas kasutusele oma aja parimad teooriad, adudes samas väga
selgelt, et absoluutset tähendust ja tõde need ei kanna. Sellega jääb
Reichenbachi raamat eeskujulikuks näiteks mõtlemise lüngatust loogikast ja
kõigutamatust järjekindlusest, millega liikuda oma idee läbiviimise teel.
Raamatu toimetaja Piret Kuuse järelsõna pakub lugejale
pidepunkte orienteerumaks autori keerukas, valemeist tulvil mõttemaailmas.
Selle raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
Lewis Mumford
Masina
müüt. Teine köide:
832 lk.,
140x215,
2019
Teose teises osas jätkab Lewis Mumord (1895–1990)
inimühiskonna arengu jälgimist oma Megamasina kujundi kaudu. Selle varasemast
tuttavatele komponentidele (sõjaline, tööstuslik ja teaduslik eliit) lisanduvad
bürokraatlik ja hariduslik ladvik, et moodustada kõrgeim võimu viisnurk. Autori
käsitlus hõlmab aega alates keskaja lõpust kuni Kuu-reisideni. “Masina müüdi”
teise köite kirjutamise ajal oli käimas Vietnami sõda ning külm sõda oli
jõudnud oma haripunktini. Kõik see nõudis kaasaegse teaduse parima osa
rakendamist üldsegi mitte ainult inimese seisundi kergendamiseks ja
parandamiseks. Kuid Mumford ei kaotanud lootust ja kutsus üles vabastama
teadust võimumütoloogiast, millele Galilei, Francis Bacon ja Descartes
ettevaatamatult oma toetuse andsid.
Autori tausta ja tema teksti avardava järelsõna on
kirjutanud Peeter Müürsepp.
Selle raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
|
 |
|
 |
|
 |
|