 |
|
|
 |
|
|
 |
|
|
|
| Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale. |
|
 |
|
|
|
 |
|
 |
|
|
![Anton Palvadre.]()
Ilmumas
Toomas Anepaio
Anton Palvadre.
592 lk.,
160x240,
2022
Palvadre oli iseseisva Eesti esimese põlvkonna riigimees, õigusteadlane, kohtunik, poliitik, lõpuks õiguskantsler. Üks neist, kelleta Eesti riigiõiguse kujunemislugu poleks tervik. Ja paraku üks neist paljudest, kelle Nõukogude okupatsioonivõim aastatel 1940–1941 esimeses järjekorras hävitas. Seetõttu pole vast liialdus väita, et Palvadre elukäigust ja tegevusest vaatab vastu Eesti riigi paljulubava alguse ning ülimalt traagilise lõpuga epohh.
Fotod on pärit Eesti Filmiarhiivi, Eesti Kirjandusmuuseumi, Rahvusarhiivi, Tallinna Kirjanduskeskuse, Tartu Linnamuuseumi, Valga Muuseumi ja Viljandi Muuseumi kogudest Ümbrise esikaanel foto Eesti Filmiarhiivist (EFA.36.A.103.105) ja tagakaanel Eesti Ajaloomuuseumist (AM N 5631:1412)
Uurimistööd toetas õiguskantsleri asutatud stipendium Eesti Vabariigi esimese õiguskantsleri Anton Palvadre eluloo uurimiseks.
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
 |
 |
Arvo Valton
Soome-ugri minu elus
320 lk.,
140x205,
2022
Arvo Valton on
pühendunud Soome-ugrile juba üle kahekümne aasta. Ta on tõlkinud soome-ugri
kirjanike teoseid, olnud Soome-ugri Kirjanduste Assotsiatsiooni president. Nüüd
kirjeldab ta ise, kuidas ja miks ta hõimuliikumise ja iseäranis hõimlaste
kirjanduse juurde jõudis ning selles valdkonnas rohkem kui veerandsada aastat
on tegutsenud. Kontaktid hõimlastest kirjanikega, erinevate rahvaste elu-olu
vaatlemine, selle säilitamine kirjasõnas, valusad probleemid ning pidev võitlus
oma kultuuride säilitamise eest imperiaalses sulatuskatlas hõlmab suuremat osa autori
elutööst. Raamat sisaldab ka Arvo Valtoni tõlgitud soome-ugri raamatute loetelu
ning laiendatud nimeloendit. Fotomaterjal on pärit erakogudest.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti
Kultuurkapital.
Uku Masing
Elada unenäos
224 lk.,
140x210,
2022
Jätkub Uku Masingu seni käsikirjadesse jäänud luule avaldamine, mis
sai alguse koguga “Liblikad õitsevail ohakail” (2022). Ühel või teisel
põhjusel meile Masingu hästi tuntud luulekogudest välja jäänud luule
teise valimiku tekstid on kirjutatud valdavalt poole aasta jooksul
detsembrist 1933 kuni juulini 1934. Need on esitatud ajalises
järgnevuses, nagu need on olnud algkäsikirjas. Varakult väljakujunenud
loojakäekirjaga autor pole oma värsse kõrvale jätnud mitte nende
kehvuse või igavuse tõttu, need pole vaid sobinud tema enda või
toimetajate meelest terviklikesse kompositsioonidesse nagu seda on
näiteks „Neemed vihmade lahte“ ja „Udu Toonela jõelt“. Saatesõna on
raamatule kirjutanud toimetaja Külliki Kuusk.
+
Vaata, vaata, jumalate päevad on põgenend, keegi ei oota ju neid, on
linnatolmust ja surmalõhnast sõgenend needki, kes tunnud korra kalade
teid.
Kuhu pean nyyd mina minema,
et tondid ei leiaks yles armetut?
(27. IV 34)
Uku Masing, „Elada unenäos“, lk. 112.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital
|
|
|
 |
|
|
|
