Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused   |   Privaatsus  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.
Vene filosoofia ajalugu
Ilmumas
Vassili Zenkovski

Vene filosoofia ajalugu
140x215, 2025

Ukraina päritolu vene filosoof Vassili Zenkovski (1881–1962) pani oma vene filosoofia ajaloo käsitluse kirja emigratsioonis. Kiievi filosoofiaprofessor lasi end kodusõja aastatel rakendada riigitöösse ning peale bolševike võitu osutus tal 1920. aastal mõttekaks valida pagulus. Teise maailmasõja alguses sattus Zenkovski emigrandistaatuse tõttu Prantsuse vanglasse, milles üle elatud üksikvangistus mõjutas teda astuma vaimulikusisusesse. Oma elupäevade lõpuni kirjutas isa Zenkovski filosoofilisi ja teoloogilisi töid ning pühendus pedagoogi-töö kõrvalt ühiskondlikule tegevusele. Rahvusvaheliselt kõige kõrgemalt hinnatud vene filosoofia ajaloolise käsitluse “Vene filosoofia ajaloo” (esmakordselt ilmunud 1948–1950) aluseks on loengukursus, mida ta luges teoloogilises instituudis. See teos pakub nauditavat lugemist nii vene mõtte arengu kui Venemaa enda kujunemise teemadel. Eestikeelsele kaheköitelisele väljaandele on järelsõna “Rahvusliku filosoofia ajaloo võimalikkusest” kirjutanud Peeter Torop. 

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.



Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Teadus ja meetod
Henri Poincaré

Teadus ja meetod
256 lk., 140x215, 2025
Jules Henri Poincaré (29.04.1854 –17.07.1912) oli pärit Kirde-Prantsusmaalt, Lotringi piirkonna ajaloolise pealinna Nancy mõjukast suguvõsast. Ta isa Léon Poincaré (1828–1892) oli Nancy ülikooli meditsiiniprofessor, ema Eugénie Launois (1830–1897) hoolitses laste ja nende hariduse eest.
Poincaré elu kulges üliedukalt nii teaduses kui ka isiklikus elus. Tema teadustöid tunnustati lugematute auhindade ja aunimetustega.
Sageli kuuldud hinnang, et Poincaré ignoreeris Einsteini teooriat lihtsalt sellepärast, et ta ei saanud sellest õigesti aru, on siiski ennatlik. Arusaamine maailma asjade olemusest ei olnudki Poincaré eesmärk, nagu ta kirjutab raamatus “Teadus ja hüpotees”, lk. 197: “Matemaatiliste teooriate ülesandeks pole selgitada meile asjade tõelist loomust, säärane
nõudmine oleks ebamõistlik. Nende ainsaks eesmärgiks on nende katseliselt selgunud füüsikaliste seaduste korraldamine, milliseid ei saaks isegi väljendada ilma matemaatika kaasabita.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
Mu lillelallerad lapsed
Ernst Enno

Mu lillelallerad lapsed
264 lk., 168x220, 2025

Lillelallerad – nii nimetas lasteluuletusi, oma loomingu päikeselist poolt eesti üks armastatumaid luuletajaid Ernst Enno (1875–1934). Lapsed, kellest ja kellele Enno kirjutab liiguvad ja laulavad looduses – koduõuel, metsas, heinamaal. Igal sammul juhtub midagi lõbusat, isegi äpardused on naljakad ega too meelehärmi. Enno huumor on pehme ja mõnus, ta leiutab naljakaid sõnu ja laseb kuulda loomade hääli. Käesolevas kogumikus on luuletused ajalises järjestuses, dateeritud käsikirjalised salmid on pandud varem avaldatud luuletuste vahele, oma õigele kohale. Raamatul on kaks saatesõna. Koostamispõhimõtetest kirjutab Mart Jagomägi. Ennot ja tema lasteloomingut tutvustab Leelo Tungal. Luuletusi saadavad Ederi Ojasoo illustratsioonid, millel seiklevad needsamad tegelased, kes luuleridadelgi.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.