 |
|
|
 |
|
|
 |
|
|
|
| Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale. |
|
 |
|
|
|
 |
|
 |
|
|
![Esteetika]()
Ilmumas
Linnar Priimägi
Esteetika
288 lk.,
2025
Siia algupärasesse teatmikku on koondatud lühikesed konkreetsed vastused mõnesajale küsimusele, mida rahvusvahelise kunstiüldsusega jagab elektrooniline dispetšer Quora. Tegu pole niisiis mitte kostmistega „korduma kippuvatele küsimustele“, vaid eraldi kirjavastustega, millesse on jäetud üksnes vajalikud kordused.
Raamatu pealkirjaks sai „Esteetika“, sest kunstikaanon, mida autor esindab, on klassikaliselt estetistlik, kauniskunsti vääristav.
Esikaane illustratsiooni autor on Anni-Liisi Hanni.
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
 |
 |
Thomas Robert Malthus
Essee rahvastiku printsiibist,
214 lk.,
140x215,
2025
Inglise majandusteadlase ja õpetlase Thomas Robert Malthuse (1766–1834) kirjatöö “Essee rahvastiku printsiibist” esmaväljaanne ilmus 1798. aastal anonüümselt ning keskendus inimkonna tulevikule suunatud kaasaegsete utopistlike käsitluste kõrvutamisele tema enda palju realistlikuma nägemusega inimkonna ressurssidest ja kasvupiirangutest. Siin raamatus ütleb ta välja, et rahvaarv, kui seda ei piirata, kasvab geomeetrilises progressioonis ning inimese peatoidus aritmeetilises progressioonis. Teose iga järgmine veidi teisenenud pealkirjaga ja juba autori nime all ilmunud väljaanne oli üsna olulisel määral laiendatud versioon, mis paelus üha uusi lugejate põlvkondi. Kuigi esimene oli ühiskonnas kõige mõjusam, siis näiteks 1826. aasta trükk inspireeris evolutsiooniteooria pioneere Charles Darwinit ja Alfred Russel Wallace’it. Malthuse käsitlust võib võtta kui äärmuslikku metafoori inimtõu arengupüüdluste ja sellel teel esinevate tõkete kohta. Eesti väljaandele on saatesõna kirjutanud Alari Purju.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
Martin Rees
Vaid kuus arvu
216 lk.,
140x215,
2025
Inimesed on uudishimulikud. Me soovime teada oma kosmilist päritolu, see kajastub muistendites ja usundites. Juba antiikajal tekkis vajadus aja täpsemaks arvestuseks ja oma asukoha määramiseks, et suhelda naabritega ja võtta ette pikemaid reise. Nii loodi antiikne maailmapilt. Aja jooksul see täienes ja muutus. Kokkuvõtteks võib öelda, et Martin Reesi raamat on suurepärane sissejuhatus moodsasse kosmoloogiasse, mis aitab meil mõista meie Universumi ehitust ja arengut ning alles lahendamist ootavaid probleeme.
Eesti väljaande on inglise keelest tõlkinud
Peeter Einasto, järelsõna on sellele kirjutanud Jaan Einasto.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
|
|
|
 |
|
|
|
