Tõnis Sander sündis 1887. aastal Viljandimaal,
õppis Suure-Jaanis ja Põltsamaal ning omandas sõjamehe kutse Vilno sõjakoolis.
Poliitilistel põhjustel oli ta 1905. aastal sunnitud sõjaväest lahkuma,
misjärel leiame ta 1910. aastal Tallinnast “Päevalehe” juurest. Pealinnas
tutvus ta niisuguste omaaegsete ärksate vaimudega nagu Marie Under, Hugo
Raudsepp, Karl Ast, Mait Metsanurk ja Ants Laipmann. 1914. aastal, kui
“Päevalehe” toimetuses oli streik, suundus Sander Tartusse “Postimehe” juurde.
Samal sügisel luuletaja Sander aga mobiliseeriti ning saadeti Krasnojarski
polguga Poolamaale, kus ta Tannenbergi lahingutes kadunuks jäi. Oma viimases
kirjas palus ta Hugo Raudsepal koguda kokku tema armulaulud oma muusast ja
avaldada need Tallinna kirjanike rühma albumis “Voog 2”. Sõja tõttu jäi albumi
teine number kahjuks välja andmata. Käesolevas kogus ilmuvad lisaks Sanderi
luuletustele mõned kirjad, ajalehes “Esmaspäev” avaldatud ülevaade tema elust
ning peresõbra Marie Underi mälestuskilluke.
Frontispissil Tõnis Sanderi foto Eesti Kirjandusmuuseumist B-181-1459.
Esikaanel foto internetist.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti
Kultuurkapital.