Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused   |   Privaatsus  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.
Inimese destruktiivsuse anatoomia
Erich Fromm

Inimese destruktiivsuse anatoomia
776 lk., 140x215, 2026

Saksa-ameerika psühhoanalüütik, filosoof ja sotsioloog Erich Fromm (1900–1980) annab ühes oma mõjukamas teoses “Inimese destruktiivsuse anatoomia” ülevaate meie liigi hävitamistungi tagamaadest ja mitmekesisusest. Vaadeldes inimese psühholoogiat läbi Sigmund Freudi prisma, jälgib ta healoomulise ja kuritahtliku agressiivsuse kujunemist inimtsivilisatsioonis, näitab selle juuri loomade maailmas ning toob hulgaliselt spetsiifilisemaid näiteid sadistlikust ja nekrofiilsest käitumisest ajalooliste isikute baasil. Tema nägemuses kasvas destruktiivsus ja julmus koos linnastumisega ning riikide ja tsivilisatsiooni sünniga. Kaasasündinud agressiivsus tärkab siis, kui ähvardatakse inimese elutähtsaid arengu ja liigi ellujäämisega seotud huve. Humanistliku psühhoanalüüsi rajajana näeb Fromm ratsionaalses usus iseenda võimekusse võimalust vabaneda oma saatuse paratamatuse köidikutest. Kriitiline ja radikaalne mõtlemine kandvat tema sõnul vilja ainult siis, kui see on ühendatud kõige hinnalisema omadusega, millega inimest on õnnistatud – eluarmastusega. Saatesõna on Hillar Künnapase tõlkele kirjutanud Ants Parktal.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.



Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Kuus Bengt Gottfried Forseliuse aabits-katekismust

Kuus Bengt Gottfried Forseliuse aabits-katekismust
200 lk., 115x185, 2026
Komplektina karbis on 6 faksiimilet eesti rahvuskultuuri teetähistest – vanimatest säilinud eesti aabitsatest 17. ja 18. sajandist. Lugejad saavad näha Bengt Gottfried Forseliuse uuendusliku aabitsa kuut erinevat versiooni, millest kolm on tallinnakeelsed ja kolm tartukeelsed, ning mille originaalid asuvad Hannoveri, Lundi ja Kopenhaageni raamatukogudes. Nende aabitsate toel said eestlastest lugejad, paljudest ka kirjutajad ja õpetajad. Faksiimileid saadab brošüürina vormistatud põhjalik saatesõna Aivar Põldveelt. See sisaldab ülevaadet eesti aabitsaloo algusest, Bengt Gottfried Forseliuse rollist selles, varasemate aabitsate ülesehitusest ning õppemeetodist, bibliokirjeid, kasutatud kirjanduse loetelu ning ingliskeelset kokkuvõtet.

Komplekti väljaandmist on toetanud Tallinna Ülikooli uuringufond ja trükkimist Eesti Kultuurkapital.
Lühike kirjeldus Eesti- ja Liivimaast. Fata Dorpati
Arvid Moller

Lühike kirjeldus Eesti- ja Liivimaast. Fata Dorpati
328 lk., 143x211, 2026

Vorbuse mõisas 1674. aastal Rootsi sõjakomissari peres sündinud Arvid Moller (1674–1758) sai hariduse Tartus Lyceum Carolinum’is ja Tartu ülikoolis. Ta õppis vanu keeli, matemaatikat ja õigusteadust ning huvitus Põhjamaades kõneldud keeltest. Moller tegutses õppejõuna Tartu lütseumis ja Academia Gustavo-Carolina's, hiljem Tallinnas, kust siirdus 1710. aastal Rootsi. Tema saatuseks oli pääseda eluga sõjast, näljast ja katkust, õpetada professorina Uppsalas moraali ja Lundi ülikoolis praktilist filosoofiat ning olla rektorgi. 1743. aastal läks ta pensionile ning tegeles Eesti- ja Liivimaa olusid ja ajalugu Rootsi lugejale kirjeldava raamatu koostamisega. Selle esimene osa on Eesti- ja Liivimaa ajaloolis-topograafiline kirjeldus, teine – “Fata Dorpati” – aga räägib Tartu linna saatusest. Tartu loo mahukaim osa jääb autori eluaega ning nõnda on tegemist esimeste säilinud memuaaridega Tartu linnast. Tähelepanu saavad Põhjasõja puhkemine, Riia piiramine, Narva lahing ja Karl XII tegevus Baltikumis, samuti kokkupõrked venelastega Peipsi järvel ja mujal Eestis, kõik seostub aga Tartu looga, mis lõpeb linna piiramise ja alistumisega 1704, hävitamise ja elanike küüditamisega 1708. Molleri väga lopsaka ja barokiliku rootsi keelepruugi tõlkimise väljakutse võttis vastu Ivar Rüütli, kes on eesti väljaandele kirjutanud ka saatesõna.

Raamatu kaanekujunduse aluseks on Carl Peter Mörthi portree Arvid Mollerist.

Raamatu väljaandmist on toetanud Tartu linn.