Etnoloog, usundiloolane ja luuletaja Ivar Paulson (1922–1966)
õppis Tartu ülikoolis etnograafiat, muinasteadust ja ajalugu ning jätkas
õpinguid paguluses Hamburgi ja Stockholmi ülikoolis, olles elu lõpuni viimases
ka usundiloo dotsent ja professori kohusetäitja. Tema uurimisteemadeks on olnud
nii usundilugu, inimhingekujutelmad kui ka looduse hingeilm, tema teadustee
lõpupoole nihkusid esirinda perekonna kaitsevaimud-kodujumalad, põllundusega
seotud riitused, ülijumala mõiste ja selle mütoloogia. Üle neljakümne peamiselt
saksakeelse erialase uurimuse kõrval ilmus temalt eesti keeles, eriti ajakirjas
“Mana”, artikleid, esseid ja kultuurilooliste teoste arvustusi, luuletusi ja
luuletõlkeid. Tema tuntuim teos on postuumselt ilmunud esseedekogu “Vana eesti
rahvausk” (1966). Koostaja ning saatesõna autor Indrek Peedu on Ivar Paulsoni
Mõtteloo-köitesse “Hinged, vaimud ja jumalad” valinud artikleid, mis koos
monograafiatega tegid temast kõrgelt hinnatud ja silmapaistva uurija.
Saksakeelsed teksti on eestindanud Mari Tarvas, inglise keelest tõlkinud Aldo
Randmaa.
Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti
Kultuurkapital ning Eesti Mõtteloo Sihtkapital.