Kuus Bengt Gottfried Forseliuse aabits-katekismust

200 lk., 115x185, 2026

500 aastat tagasi algas eestlaste teekond raamaturahvana. Esimesed poolteist aastasada olid eestikeelsed raamatud mõeldud peamiselt ettelugemiseks. Murrang saabus 17. sajandi viimasel veerandil, kui eesti

kirjavara, kirjakeele ja koolide edendamine võeti ette senisest suurema hooga. Eestlastest said lugejad, paljudest ka kirjutajad, nende seas meie esimene luuletaja – Käsu Hans. Sellest ajast on säilinud vanimad eestikeelsed aabitsad, mis saavad nüüd faksiimiletrükis tänastele lugejatele kättesaadavaks.

Kuna esimest aabitsat peetakse oluliseks rahvuskultuuri teetähiseks, on ka eesti aabitsa algust püütud kirjutada võimalikult varaseks. Teatmeteosteski
mainitakse eestikeelset aabitsat aastast 1575.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Erich Fromm

Inimese destruktiivsuse anatoomia

776 lk., 140x215, 2026

Saksa-ameerika psühhoanalüütik, filosoof ja sotsioloog Erich Fromm (1900–1980) annab ühes oma mõjukamas teoses “Inimese destruktiivsuse anatoomia” ülevaate meie liigi hävitamistungi tagamaadest ja mitmekesisusest. Vaadeldes inimese psühholoogiat läbi Sigmund Freudi prisma, jälgib ta healoomulise ja kuritahtliku agressiivsuse kujunemist inimtsivilisatsioonis, näitab selle juuri loomade maailmas ning toob hulgaliselt spetsiifilisemaid näiteid sadistlikust ja nekrofiilsest käitumisest ajalooliste isikute baasil. Tema nägemuses kasvas destruktiivsus ja julmus koos linnastumisega ning riikide ja tsivilisatsiooni sünniga. Kaasasündinud agressiivsus tärkab siis, kui ähvardatakse inimese elutähtsaid arengu ja liigi ellujäämisega seotud huve. Humanistliku psühhoanalüüsi rajajana näeb Fromm ratsionaalses usus iseenda võimekusse võimalust vabaneda oma saatuse paratamatuse köidikutest. Kriitiline ja radikaalne mõtlemine kandvat tema sõnul vilja ainult siis, kui see on ühendatud kõige hinnalisema omadusega, millega inimest on õnnistatud – eluarmastusega. Saatesõna on Hillar Künnapase tõlkele kirjutanud Ants Parktal.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.