|
|
|
|
|
|
|
|
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale. |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ivar Paulson
Hinged, vaimud ja jumalad
720 lk.,
140x200,
2024
Etnoloog, usundiloolane ja luuletaja Ivar Paulson (1922–1966)
õppis Tartu ülikoolis etnograafiat, muinasteadust ja ajalugu ning jätkas
õpinguid paguluses Hamburgi ja Stockholmi ülikoolis, olles elu lõpuni viimases
ka usundiloo dotsent ja professori kohusetäitja. Tema uurimisteemadeks on olnud
nii usundilugu, inimhingekujutelmad kui ka looduse hingeilm, tema teadustee
lõpupoole nihkusid esirinda perekonna kaitsevaimud-kodujumalad, põllundusega
seotud riitused, ülijumala mõiste ja selle mütoloogia. Üle neljakümne peamiselt
saksakeelse erialase uurimuse kõrval ilmus temalt eesti keeles, eriti ajakirjas
“Mana”, artikleid, esseid ja kultuurilooliste teoste arvustusi, luuletusi ja
luuletõlkeid. Tema tuntuim teos on postuumselt ilmunud esseedekogu “Vana eesti
rahvausk” (1966). Koostaja ning saatesõna autor Indrek Peedu on Ivar Paulsoni
Mõtteloo-köitesse “Hinged, vaimud ja jumalad” valinud artikleid, mis koos
monograafiatega tegid temast kõrgelt hinnatud ja silmapaistva uurija.
Saksakeelsed teksti on eestindanud Mari Tarvas, inglise keelest tõlkinud Aldo
Randmaa.
Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti
Kultuurkapital ning Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ivar Paulson
Hinged, vaimud ja jumalad
720 lk.,
140x200,
2024
Etnoloog, usundiloolane ja luuletaja Ivar Paulson (1922–1966)
õppis Tartu ülikoolis etnograafiat, muinasteadust ja ajalugu ning jätkas
õpinguid paguluses Hamburgi ja Stockholmi ülikoolis, olles elu lõpuni viimases
ka usundiloo dotsent ja professori kohusetäitja. Tema uurimisteemadeks on olnud
nii usundilugu, inimhingekujutelmad kui ka looduse hingeilm, tema teadustee
lõpupoole nihkusid esirinda perekonna kaitsevaimud-kodujumalad, põllundusega
seotud riitused, ülijumala mõiste ja selle mütoloogia. Üle neljakümne peamiselt
saksakeelse erialase uurimuse kõrval ilmus temalt eesti keeles, eriti ajakirjas
“Mana”, artikleid, esseid ja kultuurilooliste teoste arvustusi, luuletusi ja
luuletõlkeid. Tema tuntuim teos on postuumselt ilmunud esseedekogu “Vana eesti
rahvausk” (1966). Koostaja ning saatesõna autor Indrek Peedu on Ivar Paulsoni
Mõtteloo-köitesse “Hinged, vaimud ja jumalad” valinud artikleid, mis koos
monograafiatega tegid temast kõrgelt hinnatud ja silmapaistva uurija.
Saksakeelsed teksti on eestindanud Mari Tarvas, inglise keelest tõlkinud Aldo
Randmaa.
Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti
Kultuurkapital ning Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
Andrei Belõi
Peterburi
682 lk.,
145x210,
2024
Andrei Belõi (1880–1934), kodanikunimega Boriss Bugajev, oli vene kirjanik,
luuletaja, esseist, üks sümbolismi rajajaid. Ta pidas oma eeskujudeks Fjodor
Dostojevskit, Friedrich Nietzschet ja Henrik Ibsenit ning mõjutas omakorda
paljusid kirjanikke. Nobeli preemia laureaat Boriss Pasternak ütles Belõi
nekroloogis, et „Peterburita“ poleks ka James Joyce'i „Ulyssest“.
Romaani
„Peterburi“ peetakse üheks modernistliku kirjanduse tippteoseks. See sümbolismi
meistriteos annab suurepäraselt edasi Peterburi kui müütilise, kunstlikult
loodud, irreaalse, saatanlikult sirgjoonelise linna pahaendelist, 1905. aasta revolutsiooni
õhustikku, kus mõjuka riigiametniku „ajumäng“ hoiab töös riigiratast. Siis aga
hakkab linn justkui oma elu elama, inimestest saavad varjud, varjudest inimesed…
ja saartelt kerkib rohekas hämu… Sündmuste taustal on pidevalt ligiolevad
Peterburi sümbolid Vaskratsanik ning Peeter I. Romaanis on rikkalikult
allusioone nii vene kui ka maailma kirjandusele, käsitletakse isa ja poja,
Lääne ja Ida, ratsionaalsuse ja müstitsismi igivana vastandumise teemasid.
Apokalüpsise õhustikus põimuvad ajalugu ja müüt. Kaasaja kontekstis pakub
romaan võimalust mõtiskleda üksikisiku rolli üle ajaloos, mis võib muuta
maailma saatust.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali tõlkeprogramm Hieronymus.
|
|
|
|
|
|
|