Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused   |   Privaatsus  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.
Pilke Hiiumaa minevikust
Ilmumas
Elmar Vrager

Pilke Hiiumaa minevikust
240 lk., 140x200, 2024
Elmar Vrager (1916–1998) oli eesti luuletaja, ajakirjanik ja pedagoog. Sündis Haapsalus meremehe pojana, kasvas üles Kärdlas. Õppis 1924–31 Kärdla Algkoolis, 1931–32 Haapsalus Läänemaa Ühisgümnaasiumis, 1932–34 Kärdla Üldhariduslikus Täienduskoolis, 1934–37 Eesti Haridussõprade Seltsi Kodukeskkoolis, 1937–38 Kärdla Reaalkoolis. Sai pedagoogilise ettevalmistuse 1942–43 suvekursustel Haapsalus.
Töötas aastatel 1938–40 ajakirjanikuna Kärdlas, 1940–42 Kärdla haigla kantseleis ja arveametnikuna Kärdla kalevivabrikus, 1943 õpetajana Kõrgesaare valla Puski algkoolis (kus sel ajal õppis Kaljo Põllu), 1943–44 õpetajana Kullamaa vallas Leevi Algkoolis.
Põgenes aastal 1944 Rootsi. Oli 1945 õpetajaks Grännä laagrikoolis ja 1949–51 Höganäsi eesti täienduskoolis. Vahepealsetel aegadel ja aastail 1951–66 töötas vabrikutes ja muinsuskaitse alal, aastail 1966–81 Eskilstuna kunstimuuseumis arhiivitöölise ja kontoristina. Elas Eskilstunas ja ka suri seal.
Temalt on ilmunud kolm luulekogu. On koostanud koguteose “Hiiumaa ja hiidlased”, mis ilmus 1971 välishiidlaste ühingu abiga.

Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tartu linn ning Eesti Mõtteloo Sihtkapital.



Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Külluseühiskond
John Kenneth Galbraith

Külluseühiskond
360 lk., 140x215, 2024

John Kenneth Galbraith (1908–2006) sündis Kanadas, kuid õppis California ülikoolis Berkeleys, töötas noore õppejõuna põllumajandusökonoomika alal Harvardis, täiendas end 1938. aastal Cambridge’is Inglismaal. Tal oli õnne 1930-ndatel õppida omaaegsete parimata majandusteadlaste käe all ning tutvuda tolleaegsete uute teooriatega. Galbraith oli tugevalt mõjutatud John Mainard Keynesist, kelle majandusteooriate pooldamise tõttu sai Teise maailmasõja ajal teoks Galbraithi karjäärimuutus – tööleminek valitsusaparaati, kus Keynesi vastu suurt huvi tunti. Galbraithi paralleelne või vahelduv karjäär riigiametites ja Harvardi ülikoolis kestis 1949. aastast kuni emeriteerumiseni 1975.  aastal. Ta kirjutas ligi viiskümmend raamatut ning tema vaatenurgast olid poliitilised kaalutlused vähemalt sama olulised kui majandusteoreetilised. Esmalt 1958.  a. ilmunud “Külluseühiskonnal” oli oluline osa pinna ettevalmistamisel Ameerika Ühendriikides 1960. aastate avaliku sektori reformidele, see lähtub ülesehituses majandusajaloos toimunud muutusest, milleks oli nappuse ühiskonna asendumine majanduskasvu tulemusena külluseühiskonnaga.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
Need kel pole ükstapuha
Jüri Leesment

Need kel pole ükstapuha
88 lk., 145x210, 2024

Jüri Leesmendi viimatised luulekogud jaotavad tema laululist loomingut linnade järgi. Üks räägib Tallinnas elatud ajast, teine Türist, kolmas Jõgevast, nüüd jõudis kätte Tartu kord. Leesment valib väga, mida oma suurest luulepagasist trükis ilmutada, nõnda on ka siia, kogusse “Need kel pole ükstapuha” jõudnud tema meelest ainult parimad lood ja laulud. Ning kui eelmistest kogudest on juba päris suur hulk tekste lauludeks võetud, siis selles olevad alles ootavad oma heliloojaid ja muusikuid. Sekka on sattunud nii mõnigi haiku. 

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

 

*

hüvastijätul
vabandused viibivad
veel vaid paar klaasi
 

    (Jüri Leesment, “Need kel pole ükstapuha”, lk. 63)