Hinged, vaimud ja jumalad

720 lk., 140x200, 2024

Etnoloog, usundiloolane ja luuletaja Ivar Paulson (1922–1966) õppis Tartu ülikoolis etnograafiat, muinasteadust ja ajalugu ning jätkas õpinguid paguluses Hamburgi ja Stockholmi ülikoolis, olles elu lõpuni viimases ka usundiloo dotsent ja professori kohusetäitja. Tema uurimisteemadeks on olnud nii usundilugu, inimhingekujutelmad kui ka looduse hingeilm, tema teadustee lõpupoole nihkusid esirinda perekonna kaitsevaimud-kodujumalad, põllundusega seotud riitused, ülijumala mõiste ja selle mütoloogia. Üle neljakümne peamiselt saksakeelse erialase uurimuse kõrval ilmus temalt eesti keeles, eriti ajakirjas “Mana”, artikleid, esseid ja kultuurilooliste teoste arvustusi, luuletusi ja luuletõlkeid. Tema tuntuim teos on postuumselt ilmunud esseedekogu “Vana eesti rahvausk” (1966). Koostaja ning saatesõna autor Indrek Peedu on Ivar Paulsoni Mõtteloo-köitesse “Hinged, vaimud ja jumalad” valinud artikleid, mis koos monograafiatega tegid temast kõrgelt hinnatud ja silmapaistva uurija. Saksakeelsed teksti on eestindanud Mari Tarvas, inglise keelest tõlkinud Aldo Randmaa.

Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital ning Eesti Mõtteloo Sihtkapital.

Andrei Belõi

Peterburi

682 lk., 145x210, 2024

Andrei Belõi (1880–1934), kodanikunimega Boriss Bugajev, oli vene kirjanik, luuletaja, esseist, üks sümbolismi rajajaid. Ta pidas oma eeskujudeks Fjodor Dostojevskit, Friedrich Nietzschet ja Henrik Ibsenit ning mõjutas omakorda paljusid kirjanikke. Nobeli preemia laureaat Boriss Pasternak ütles Belõi nekroloogis, et „Peterburita“ poleks ka James Joyce'i „Ulyssest“.

Romaani „Peterburi“ peetakse üheks modernistliku kirjanduse tippteoseks. See sümbolismi meistriteos annab suurepäraselt edasi Peterburi kui müütilise, kunstlikult loodud, irreaalse, saatanlikult sirgjoonelise linna pahaendelist, 1905. aasta revolutsiooni õhustikku, kus mõjuka riigiametniku „ajumäng“ hoiab töös riigiratast. Siis aga hakkab linn justkui oma elu elama, inimestest saavad varjud, varjudest inimesed… ja saartelt kerkib rohekas hämu… Sündmuste taustal on pidevalt ligiolevad Peterburi sümbolid Vaskratsanik ning Peeter I. Romaanis on rikkalikult allusioone nii vene kui ka maailma kirjandusele, käsitletakse isa ja poja, Lääne ja Ida, ratsionaalsuse ja müstitsismi igivana vastandumise teemasid. Apokalüpsise õhustikus põimuvad ajalugu ja müüt. Kaasaja kontekstis pakub romaan võimalust mõtiskleda üksikisiku rolli üle ajaloos, mis võib muuta maailma saatust.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali tõlkeprogramm Hieronymus.