Esileht   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Kontakt   |   Raamatud   |   Tingimused   |   Privaatsus  
   
Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale.
Vassili Zenkovski

Vene filosoofia ajalugu

1384 lk., 140x215, 2025

Ukraina päritolu vene filosoof Vassili Zenkovski (1881–1962) pani oma vene filosoofia ajaloo käsitluse kirja emigratsioonis. Kiievi filosoofiaprofessor lasi end kodusõja aastatel rakendada riigitöösse ning peale bolševike võitu osutus tal 1920. aastal mõttekaks valida pagulus. Teise maailmasõja alguses sattus Zenkovski emigrandistaatuse tõttu Prantsuse vanglasse, milles üle elatud üksikvangistus mõjutas teda astuma vaimulikusisusesse. Oma elupäevade lõpuni kirjutas isa Zenkovski filosoofilisi ja teoloogilisi töid ning pühendus pedagoogi-töö kõrvalt ühiskondlikule tegevusele. Rahvusvaheliselt kõige kõrgemalt hinnatud vene filosoofia ajaloolise käsitluse “Vene filosoofia ajaloo” (esmakordselt ilmunud 1948–1950) aluseks on loengukursus, mida ta luges teoloogilises instituudis. See teos pakub nauditavat lugemist nii vene mõtte arengu kui Venemaa enda kujunemise teemadel. Eestikeelsele kaheköitelisele väljaandele on järelsõna “Rahvusliku filosoofia ajaloo võimalikkusest” kirjutanud Peeter Torop. 

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.



Tähtsaimaks "Ilmamaa" väljaandeks on rahvuslik suursari "Eesti mõttelugu", mis koondab ja avaldab väärtuslikumat osa eesti mõttevarast läbi aegade.
Veel
Vassili Zenkovski

Vene filosoofia ajalugu

1384 lk., 140x215, 2025

Ukraina päritolu vene filosoof Vassili Zenkovski (1881–1962) pani oma vene filosoofia ajaloo käsitluse kirja emigratsioonis. Kiievi filosoofiaprofessor lasi end kodusõja aastatel rakendada riigitöösse ning peale bolševike võitu osutus tal 1920. aastal mõttekaks valida pagulus. Teise maailmasõja alguses sattus Zenkovski emigrandistaatuse tõttu Prantsuse vanglasse, milles üle elatud üksikvangistus mõjutas teda astuma vaimulikusisusesse. Oma elupäevade lõpuni kirjutas isa Zenkovski filosoofilisi ja teoloogilisi töid ning pühendus pedagoogi-töö kõrvalt ühiskondlikule tegevusele. Rahvusvaheliselt kõige kõrgemalt hinnatud vene filosoofia ajaloolise käsitluse “Vene filosoofia ajaloo” (esmakordselt ilmunud 1948–1950) aluseks on loengukursus, mida ta luges teoloogilises instituudis. See teos pakub nauditavat lugemist nii vene mõtte arengu kui Venemaa enda kujunemise teemadel. Eestikeelsele kaheköitelisele väljaandele on järelsõna “Rahvusliku filosoofia ajaloo võimalikkusest” kirjutanud Peeter Torop. 

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
Henri Poincaré

Teadus ja meetod

256 lk., 140x215, 2025
Jules Henri Poincaré (29.04.1854 –17.07.1912) oli pärit Kirde-Prantsusmaalt, Lotringi piirkonna ajaloolise pealinna Nancy mõjukast suguvõsast. Ta isa Léon Poincaré (1828–1892) oli Nancy ülikooli meditsiiniprofessor, ema Eugénie Launois (1830–1897) hoolitses laste ja nende hariduse eest.
Poincaré elu kulges üliedukalt nii teaduses kui ka isiklikus elus. Tema teadustöid tunnustati lugematute auhindade ja aunimetustega.
Sageli kuuldud hinnang, et Poincaré ignoreeris Einsteini teooriat lihtsalt sellepärast, et ta ei saanud sellest õigesti aru, on siiski ennatlik. Arusaamine maailma asjade olemusest ei olnudki Poincaré eesmärk, nagu ta kirjutab raamatus “Teadus ja hüpotees”, lk. 197: “Matemaatiliste teooriate ülesandeks pole selgitada meile asjade tõelist loomust, säärane
nõudmine oleks ebamõistlik. Nende ainsaks eesmärgiks on nende katseliselt selgunud füüsikaliste seaduste korraldamine, milliseid ei saaks isegi väljendada ilma matemaatika kaasabita.
Järelsõna on kirjutanud Piret Kuusk ja Anto Unt.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.