Hando Runneli kokku pandud luulekogu “Vivant omnes virgines”
on nagu aastakümnete metsa alt korjatud korvitäis marju. Kokkupuutes ääretu
naisilmaga on meeshing tallele pannud hulganisti vaatlusandmeid ja tundmuste
ülestähendusi. Naiskujud on siin enamasti nimeta. Osa mudeleid ehk modelle,
nagu maalikunstis öeldakse, on nimelised. Niisiis võib naislugeja kasutada
luulekogu peegelduste, meeslugeja aga rikkalike entsüklopeediliste teadmiste
hankimiseks. Hingelisele lahterdamisele tähelepanu pööramata saab luulehuviline
kosutust oma heale tujule, teravdab oma keelemeelt ja eesti kultuuri tunnetust.
KOLM HAAVA
Miina Härma, Anna Haava
lõid mu hinge hiigla haava.
Ja siis veel too Lydia –
kogemata Koidula!
(H. Runnel, “Vivant omnes virgines”, Tartu 2025, lk. 54)
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
