Esileht   |   Raamatud   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Uudised   |   Kontakt   Ivar Ivask Hetki igavikust 384 lk., 140x200, 2010 “Hetki igavikust” varaseimad kirjutised on Ivar Ivaski kirjanduskäsitlused 1950-ndate algupoolelt – hispaania luulest, Jorge Guillénist ja García Lorcast. Valik lõpeb pikema reisikirjaga 1988. aastast. Siia vahele mahuvad pikemad ja lühemad mõtisklused läti ja leedu, kreeka ja itaalia, prantsuse ja hispaania, soome ja ladina-ameerika kirjandusest, Nobeli auhinna telgitagustest, jaapani luulest, india kirjaniku Raja Rao romaanidest ja rohkesti muudki. Uku Masing Pessimismi põhjendus 448 lk., 200x143, 1995 Pessimistlikke vaatlusi inimkonnale teoloogi pilguga. Vaid paar selle raamatu paarikümnest kirjutisest olid ilmunud varem. RAAMATUD ILMUMISE JÄRJEKORRAS Selle aasta raamatud SARJAD Eesti mõttelugu Eesti kirjanikke Avatud Eesti Raamat Rakuraamatud Aken ilma Palju aastaid Kogutud luuletused Ajajõe tagant Ilmatargad KATEGOORIAD Ajalugu Artiklid/esseed Elulood Filosoofia Fotoalbumid Huumor Jutustused Lasteraamatud Luulekogud Lüüriline mõtisklus Mälestused Novellid Näidendid Romaanid Sõnaraamatud ÜLDNIMEKIRI Pealkiri Autor ISBN ILMUMISE JÄRJEKORRAS Trüki                  Henri Bergson Aine ja mälu 256 lk., 215 x 140, 2007 Prantsuse mõtleja Henri Bergsoni kolmas raamat kirjastuselt Ilmamaa. Autori teine põhiteos käsitleb mälu eri tasandeid ja seost kehaga. Karl Jaspers Aja vaimne situatsioon 232 lk., 210x143, 1997 Gilles Deleuze Bergsonism 120 lk., 215 X 140, 2008 Gilles Deleuze'i käsitlus Henri Bergsoni filosoofiast. Abu Hamid al-Ghazali Eksitusest päästja. Lampide orv 216 lk., 140x215, 2007 Araabia filosoofi al-Ghazali (1058–1111 m.a.j.) kaks teost, kus autor kirjeldab oma filosoofiliste ja teoloogiliste otsingute teed. Henri Bergson Essee teadvuse vahetutest andmetest 192 lk., 140x215, 2006 Kirjastus Ilmamaa annab välja juba teise teose prantsuse mõtlejalt Henri Bergsonilt. Esimene kandis pealkirja “Loov evolutsioon”. “Essee teadvuse vahetutest andmetest” on Bergsoni pika loomeperioodi esimene suurteos, mis ilmus 1889. aastal. Benedetto Croce Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. Teooria ja ajalugu 584 lk., 215x140, 1998 Friedrich Daniel, Ernst Schleiermacher, Wilhelm Dilthey, Martin Heidegger, Hans-Georg Gadamer Filosoofilise hermeneutika klassikat 352 lk., 210x143, 1997 See on eesti keeli esimene esinduslik kogumik olulisi klassikalisi tekste filosoofilise hermeneutika alalt. Sören Kierkegaard Filosoofilised pudemed 168 lk., 215 x 140, 2008 Johannes Climacuse pseudonüümi all kirjutatud Kierkegaardi lühiteos, mis on olnud suundanäitav filosoofidele nagu Jaspers, Heidegger ja Sartre. Ludvig Wittgenstein Filosoofilised uurimused 400 lk., 215x140, 2005 Ludwig Wittgensteini (1889–1951) „Filosoofilisi uurimusi“ on selle austria-inglise filosoofi peateoseid „Loogilis-filosoofilise traktaadi“ ja „Tõsikindlusest“ kõrval; see ilmus postuumselt 1953. a. Nagu ütleb käesoleva väljaande saatesõna autor Jüri Eintalu, „on see raamat Wittgensteini surmaeelsete märkmete publikatsioon“. Raamat käsitleb eeskätt (kõne)keelt – seda, kuidas me keelt tegelikult räägime ning missugused on keele sõnade kasutusviisid. Hans-Georg Gadamer Hermeneutika universaalsus 512 lk., 140 x 215, 2002 Gadameri mõtiskluste kandvateks teemadeks ongi ajalooliselt väljakujunenud humanitaarteaduste suhe maailmakultuuri pärandisse, traditsiooni, keele ja mõistmise küsimused. Michel Foucault Hullus ja arutus: Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul 848 lk., 215 x 140, 2003 Foucault’ arvates ei olnud enne XIX sajandit olemas sellist mõistet nagu hullumeelsus. Hullusest ja sellesse suhtumisest psühhiaatriaeelsel ajastul Foucault’ “Hullus ja arutus” räägibki. George Santayana Ilutunne 246 lk., 215 x 140, 2009 Esteetikateooria visand, mis tugineb autori Harvardi ülikooli kolledžis peetud esteetika teooria ja ajaloo loengukursuse tarbeks kirja pandud märkmetele. Miguel de Unamuno Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest 384 lk., 210x143, 1996 Miguel de Unamuno Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest (2. trükk) 382 lk., 215 x 140, 2008 Hispaania filosoofi teose teine parandatud trükk. Jacob Burckhardt Itaalia renessansikultuur: Üks esituskatse 576 lk., 215 x 140, 2003 Burckhardt käsitleb oma peateoses Itaalia renessanssi omapärase ja ühtse tervikuna, milles antiikkultuuri sugemete ja Itaalia rahvusliku kultuuri ühinedes arenes uus, individualistliku ellusuhtumisega kultuuriliikumine. Richard Dawkins Jõgi Eedenist 184 lk., 215x140, 2000 Rene Wellek, Austin Warren Kirjandusteooria 552 lk., 140x215, 2010 Cicero Kohustustest 200 lk., 140x215, 2007 Kaks aastatuhandet tagasi elanud Rooma poliitiku, kõnemehe ning filosoofi Marcus Tullius Cicero traktaat “Kohustustest” käsitleb aegumatuid eetika ja moraali küsimusi. Miguel de Unamuno Kristluse agoonia 128 lk., 140x215, 2009 Baski päritolu hispaania kirjaniku ja mõtleja Miguel de Unamuno loomingut on eesti keeles ilmunud varemgi: “Abel Sánchez” (1989), “Püha Manuel Hea, märter” (2008), “Udu” (2009), “Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest” (1996, 2008). Just viimasega neist saab seostada ka “Kristluse agooniat”, sest mõlemal teosel on ühine lähteprobleem, mida autor ise on nimetanud “surematusenäljaks”. Adolf von Harnack Kristluse olemus 280 lk., 140x215, 2009 Adolf Harnack (1851–1930) oli Eestis sündinud rahvusvaheliselt tunnustatud saksa usuteadlane ja kirikuloolane, keda on nimetatud ka “liberaalse teoloogia isaks”. 1900. a. ilmunud “Kristluse olemus” (Das Wesen des Christentums) on Harnacki levinuim ja kuulsaim teos. Ehkki ametlik kirik keeldus tunnistamast Harnacki seisukohti, said need laialdase tähelepanu osaliseks ja mõjutasid oluliselt XX sajandi teoloogiat ja vaimuelu. Martin Heidegger Kunstiteose algupära 196 lk., 215x140, 2002 „Kunstiteose algupära“ käsitleb kunstiteost filosoofia ajaloos esmakordselt „mitte-esteetiliselt“, s.t. mitte ilult, vaid tõelt kui varjamatuselt. Ludwig Mises Liberalism 240 lk., 215 x 140, 2007 Kaasaegse liberalismi teerajaja Ludwig Misese üks põhiteoseid, mis käsitleb liberaalset poliitikat ja majandust. Ludwig Wittgenstein Loogilis-filosoofiline traktaat. Tractatus Logico-Philosophicus 216 lk., 210x143, 1997 Henri Bergson Loov evolutsioon 360 lk., 140x215, 2006 Käesolev on Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Henri Bergsoni üks neljast põhiteosest. Bergsoni loomingut iseloomustavad märksõnad kestus, mälu, eluhoog, aru, intuitsioon. Evolutsioonist rääkides toimub inimese kui aruka olendi puhul suur evolutiivne lahknemine siis, kui ühes harus rakendatakse aru aine valitsemiseks, teises harus aga pöördub aru ümber, moodustades “intuitsiooni”. Bergsoni järgi oleks intuitsioon aru viimine maksimumini. Michael Dummett Metafüüsika loogiline alus 584 lk., 215 x 140, 2003 “Metafüüsika loogiline alus” väljendab Dummetti suhtumist metafüüsilisse vaidlusse kui vaidlusse tähendusteooria vormi ning keele alusloogika üle. Alan F. Chalmers Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? 292 lk., 215x140, 1998 Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest. Lucius Annaeus Seneca Moraalikirjad Luciliusele 592 lk., 210x140, 1996 Lucius Annaeus Seneca Moraalikirjad Luciliusele (2. trükk) 574 lk., 215 x 140, 2008 Seneca moraalifilosoofiline teos kirjadena. Henri Bergson Naer 152 lk., 140x215, 2009 “Naer” (1900) on Henri Bergsoni (1859–1941) kõige loetum teos. “Naeru” alapealkiri on “Essee koomika tähendusest”, s.t., et see raamat käsitlebki just kitsas mõttes koomika tekitatavat naeru ja eeskätt komöödia tekitatavat naeru. Bergson on otsinud vastuseid järgmistele küsimustele: 1) Mille üle naerdakse? 2) Kuidas naerdakse? 3) Kes naerab? 4) Miks naerdakse? Aristoteles Nikomachose eetika 416 lk., 210x143, 1997 Uus teos vanakreeka mõtlejailt, üks olulisimaid, alustrajavaid teoseid eetika kui filosoofilise õpetuse alalt. Aristoteles Nikomachose eetika (2. parandatud trükk) 424 lk., 140 x 215, 2007 Aristotelese moraalifilosoofilise põhiteose uuendatud väljaanne. Carl Gustav Jung Psühholoogilised tüübid 760 lk., 140x215, 2005 Carl Gustav Jung pani tähele, et psüühika struktuur ei avaldu inimestel mitte ühtmoodi, vaid selle iseärasused on seotud erinevate psühholoogiliste tüüpidega. Jung kirjeldaski psühholoogilisi tüüpe oma raamatus „Psychologische Typen“, mis esmakordselt ilmus 1921. aastal. Jungi tüpoloogia aitab meil mõista, kuivõrd erinevalt võivad inimesed tajuda maailma. Martin Heidegger Sissejuhatus metafüüsikasse 304 lk., 210x143, 1996 Martin Heidegger Sissejuhatus metafüüsikasse 308 lk., 215x140, 1999 Niklas Luhmann Sotsiaalsed süsteemid 896 lk., 215 x 140, 2009 Luhmanni süsteemiteoreetilised arutlused on uudsed, vaatlevad ühiskonda harjumatu nurga alt ja sellega seoses ärgitavad lugejat mitmeid enesestmõistetavusi kahtluse alla seadma. Sören Kierkegaard Surmatõbi 184 lk., 140x215, 2006 “Surmatõbi” on üks eksistentsialismi alusteoseid. See teos paljastab inimese olemise olematuse, olemise näilisuse, ehk nagu ka öeldakse: isiksuse võõrandumise. Teos koosneb kahest osast. Esimene osa on psühholoogiline, teine dogmaatiline. Esimene osa tegeleb inimliku ulatusega ja teine osa sellega, kui inimese mõõdupuu on Jumal. Georg Brandes Sören Kierkegaard 272 lk., 215 x 140, 2009 Monograafia suurest Taani filosoofist läbi kirjandusteaduse võrdlev-ajaloolise prisma. Platon Teosed I 472 lk., 215x140, 2003 Sokratese apoloogia. Phaidon. Kriton. Pidusöök. Charmides. Phaidros. Euthyphron Ludwig Wittgenstein Tõsikindlusest 160 lk., 215x140, 2001 Arnold Toynbee Uurimus ajaloost 960 lk., 140 x 215, 2003 “Uurimus ajaloost” kujutab endast XX sajandi ühe suurima ajaloofilosoofi põhiteose kokkuvõtlikku esitust. Ernst Cassirer Uurimus inimesest: Sissejuhatus inimkultuuri filosoofiasse 376 lk., 215x140, 1999 Adam Smith Uurimus riikide rikkuse iseloomust ja põhjustest 696+960 lk., 215x140, 2005 Adam Smith (1723–1790) on autor, keda eelkõige majandusteadlased tänapäevalgi õige tihti tsiteerivad. Smithi esitatud põhitõed kehtivad ka tänases kiiresti muutuvas ja sootuks teistsuguses maailmas. Ta oli järjekindel liberaalse turumajanduse, vaba konkurentsiga kapitalismi ja eraomanduse pooldaja. Teos sobib väga hästi ka lihtsalt ajaloohuvilisele lugejale, kes ei pea ennast just majandusinimeseks. Sören Kierkegaard Võrgutaja päevaraamat 190 lk., 215x140, 2007 Taani eksistentsialistlik filosoof laseb peategelasel Johannesel otsida vahetut olekut, õiget meeleolu maailma tajumiseks. Sören Kierkegaard Ängi mõiste 224 lk., 215 x 140, 2008 Temaatiline ja ajaline vahelüli „Võrgutaja päevaraamatu“ ja „Surmatõve“ vahel.      UÜ Kirjastus Ilmamaa  Vanemuise 19  51014 Tartu  Tel +372 7 427 290  Tel/Faks +372 7 427 320  ilmamaa@ilmamaa.ee