Esileht   |   Raamatud   |   Kirjastusest   |   Mõttelugu   |   Uudised   |   Kontakt   Nikolai Maim Mundoloogia 432 lk., 200 x 140, 2008 Kogumik õigusteadlase Nikolai Maimi olulisematest kirjatöödest. Thomas S. Kuhn Teadusrevolutsioonide struktuur 312 lk., 215 x 140, 2003 Kõige enam tähelepanu äratanud raamat, mis kunagi teadusajaloost ja -filosoofiast kirjutatud. RAAMATUD ILMUMISE JÄRJEKORRAS Selle aasta raamatud SARJAD Eesti mõttelugu Eesti kirjanikke Avatud Eesti Raamat Rakuraamatud Aken ilma Palju aastaid Kogutud luuletused Ajajõe tagant Ilmatargad KATEGOORIAD Ajalugu Artiklid/esseed Elulood Filosoofia Fotoalbumid Huumor Jutustused Lasteraamatud Luulekogud Lüüriline mõtisklus Mälestused Novellid Näidendid Romaanid Sõnaraamatud ÜLDNIMEKIRI Pealkiri Autor ISBN ILMUMISE JÄRJEKORRAS Trüki                  Henri Bergson Aine ja mälu 256 lk., 215 x 140, 2007 Prantsuse mõtleja Henri Bergsoni kolmas raamat kirjastuselt Ilmamaa. Autori teine põhiteos käsitleb mälu eri tasandeid ja seost kehaga. Karl Jaspers Aja vaimne situatsioon 232 lk., 210x143, 1997 Peter Bichsel Ameerikat ei ole olemas 56 lk., 160x115, 1999 Gilles Deleuze Bergsonism 120 lk., 215 X 140, 2008 Gilles Deleuze'i käsitlus Henri Bergsoni filosoofiast. Uku Masing Budismist 288 lk., 200x143, 1995 See raamat kujutab endast arvatavasti 1963. aastal budismi üle peetud loenguseeriat, milles budism on kõne all väga avaras, eelkõige kristlikus kontekstis. Erik Kuehnelt-Leddihn Demokraatia analüüs 120 lk., 197 x 128, 2004 Raamatus esitab autor meisterliku kokkuvõtte oma elu jooksul settinud mõtetest demokraatia fenomeni kohta. EYS Veljesto Kirjastuse väljaanne Abu Hamid al-Ghazali Eksitusest päästja. Lampide orv 216 lk., 140x215, 2007 Araabia filosoofi al-Ghazali (1058–1111 m.a.j.) kaks teost, kus autor kirjeldab oma filosoofiliste ja teoloogiliste otsingute teed. Henri Bergson Essee teadvuse vahetutest andmetest 192 lk., 140x215, 2006 Kirjastus Ilmamaa annab välja juba teise teose prantsuse mõtlejalt Henri Bergsonilt. Esimene kandis pealkirja “Loov evolutsioon”. “Essee teadvuse vahetutest andmetest” on Bergsoni pika loomeperioodi esimene suurteos, mis ilmus 1889. aastal. Benedetto Croce Esteetika kui väljendusteadus ja üldlingvistika. Teooria ja ajalugu 584 lk., 215x140, 1998 Tõnu Luik Filosoofiast kõnelda 184 lk., 200x140, 2002 Autori arutlused filosoofia olemuse ja põhimõistete ning ajaloo üle, toetudes eelkõige kreeka ja saksa klassikalisele mõtlemisele. Friedrich Daniel, Ernst Schleiermacher, Wilhelm Dilthey, Martin Heidegger, Hans-Georg Gadamer Filosoofilise hermeneutika klassikat 352 lk., 210x143, 1997 See on eesti keeli esimene esinduslik kogumik olulisi klassikalisi tekste filosoofilise hermeneutika alalt. Sören Kierkegaard Filosoofilised pudemed 168 lk., 215 x 140, 2008 Johannes Climacuse pseudonüümi all kirjutatud Kierkegaardi lühiteos, mis on olnud suundanäitav filosoofidele nagu Jaspers, Heidegger ja Sartre. Ludvig Wittgenstein Filosoofilised uurimused 400 lk., 215x140, 2005 Ludwig Wittgensteini (1889–1951) „Filosoofilisi uurimusi“ on selle austria-inglise filosoofi peateoseid „Loogilis-filosoofilise traktaadi“ ja „Tõsikindlusest“ kõrval; see ilmus postuumselt 1953. a. Nagu ütleb käesoleva väljaande saatesõna autor Jüri Eintalu, „on see raamat Wittgensteini surmaeelsete märkmete publikatsioon“. Raamat käsitleb eeskätt (kõne)keelt – seda, kuidas me keelt tegelikult räägime ning missugused on keele sõnade kasutusviisid. Hans-Georg Gadamer Hermeneutika universaalsus 512 lk., 140 x 215, 2002 Gadameri mõtiskluste kandvateks teemadeks ongi ajalooliselt väljakujunenud humanitaarteaduste suhe maailmakultuuri pärandisse, traditsiooni, keele ja mõistmise küsimused. Michel Foucault Hullus ja arutus: Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul 848 lk., 215 x 140, 2003 Foucault’ arvates ei olnud enne XIX sajandit olemas sellist mõistet nagu hullumeelsus. Hullusest ja sellesse suhtumisest psühhiaatriaeelsel ajastul Foucault’ “Hullus ja arutus” räägibki. George Santayana Ilutunne 246 lk., 215 x 140, 2009 Esteetikateooria visand, mis tugineb autori Harvardi ülikooli kolledžis peetud esteetika teooria ja ajaloo loengukursuse tarbeks kirja pandud märkmetele. Alfred Koort Inimese meetod 528 lk., 200x143, 1996 Tartu ülikooli esimese sõjajärgse rektori eestiaegseid kirjutisi 1) filosoofia ajaloo, 2) kasvatuse, psühholoogia ja loogika alalt. Miguel de Unamuno Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest (2. trükk) 382 lk., 215 x 140, 2008 Hispaania filosoofi teose teine parandatud trükk. Kaasaegne poliitiline filosoofia 356 lk., 230 x 150, 2002 Uku Masing Keelest ja meelest. Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust 376 lk., 200 x 140, 2004 “Keelest ja meelest” ning “Taevapõdra lood” moodustavad terviku. Neid ei ühenda mitte ainult boreaalse mentaliteedi uurimine, vaid ka igermaanliku standardse keskmise eurooplase keele ja maailmavaate käsitlus. Cicero Kohustustest 200 lk., 140x215, 2007 Kaks aastatuhandet tagasi elanud Rooma poliitiku, kõnemehe ning filosoofi Marcus Tullius Cicero traktaat “Kohustustest” käsitleb aegumatuid eetika ja moraali küsimusi. Ülo Matjus Kõrb kasvab 568 lk., 200 x 140, 2004 Raamat esitab ajaloolise läbilõike sellest, mis autor eesti keeli kirja pannud aastail 1965-2003. Miguel de Unamuno Kristluse agoonia 128 lk., 140x215, 2009 Baski päritolu hispaania kirjaniku ja mõtleja Miguel de Unamuno loomingut on eesti keeles ilmunud varemgi: “Abel Sánchez” (1989), “Püha Manuel Hea, märter” (2008), “Udu” (2009), “Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest” (1996, 2008). Just viimasega neist saab seostada ka “Kristluse agooniat”, sest mõlemal teosel on ühine lähteprobleem, mida autor ise on nimetanud “surematusenäljaks”. Adolf von Harnack Kristluse olemus 280 lk., 140x215, 2009 Adolf Harnack (1851–1930) oli Eestis sündinud rahvusvaheliselt tunnustatud saksa usuteadlane ja kirikuloolane, keda on nimetatud ka “liberaalse teoloogia isaks”. 1900. a. ilmunud “Kristluse olemus” (Das Wesen des Christentums) on Harnacki levinuim ja kuulsaim teos. Ehkki ametlik kirik keeldus tunnistamast Harnacki seisukohti, said need laialdase tähelepanu osaliseks ja mõjutasid oluliselt XX sajandi teoloogiat ja vaimuelu. Peeter Torop Kultuurimärgid 488 lk., 200x140, 2000 Kirjandusteadlase ja tõlkija, Tartu Ülikooli semiootikaprofessori raamat, milles artikleid tõlkimisest, vene kirjandusest, Juri Lotmanist, kirjanduse ja filmi suhetest jm. Martin Heidegger Kunstiteose algupära 196 lk., 215x140, 2002 „Kunstiteose algupära“ käsitleb kunstiteost filosoofia ajaloos esmakordselt „mitte-esteetiliselt“, s.t. mitte ilult, vaid tõelt kui varjamatuselt. Ludwig Mises Liberalism 240 lk., 215 x 140, 2007 Kaasaegse liberalismi teerajaja Ludwig Misese üks põhiteoseid, mis käsitleb liberaalset poliitikat ja majandust. Ludwig Wittgenstein Loogilis-filosoofiline traktaat. Tractatus Logico-Philosophicus 216 lk., 210x143, 1997 Henri Bergson Loov evolutsioon 360 lk., 140x215, 2006 Käesolev on Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Henri Bergsoni üks neljast põhiteosest. Bergsoni loomingut iseloomustavad märksõnad kestus, mälu, eluhoog, aru, intuitsioon. Evolutsioonist rääkides toimub inimese kui aruka olendi puhul suur evolutiivne lahknemine siis, kui ühes harus rakendatakse aru aine valitsemiseks, teises harus aga pöördub aru ümber, moodustades “intuitsiooni”. Bergsoni järgi oleks intuitsioon aru viimine maksimumini. Hermann von Keyserling Loov tunnetus 368 lk., 200x140, 1998 Ilmar Vene tõlge baltisaksa filosoofi ja publitsisti 1922. aastal ilmunud saksakeelsest teosest. Madis Kõiv Luhta-minek 140x200, 2005 Kirjaniku ja teadlase Madis Kõivu „Eesti mõtteloo“ sarjas ilmunud esseekogumik „Luhta-minek“ sisaldab 34 kirjutist aastatest 1975–2003. Nagu nendib raamatu koostaja Aare Pilv, kuulub Kõiv „nende pisut müstilise oreooliga vaimutegelaste hulka, kelle tegevus sisaldab mitmeid erinevaid suundumusi ja kelle puhul on see, „mida ta tegelikult teeb“, ikka täpselt määratlematu tervik“. Michael Dummett Metafüüsika loogiline alus 584 lk., 215 x 140, 2003 “Metafüüsika loogiline alus” väljendab Dummetti suhtumist metafüüsilisse vaidlusse kui vaidlusse tähendusteooria vormi ning keele alusloogika üle. Alan F. Chalmers Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? 292 lk., 215x140, 1998 Arutlus teaduse olemusest ja seisundist ning teaduslikest meetoditest. Lucius Annaeus Seneca Moraalikirjad Luciliusele 592 lk., 210x140, 1996 Lucius Annaeus Seneca Moraalikirjad Luciliusele (2. trükk) 574 lk., 215 x 140, 2008 Seneca moraalifilosoofiline teos kirjadena. Henri Bergson Naer 152 lk., 140x215, 2009 “Naer” (1900) on Henri Bergsoni (1859–1941) kõige loetum teos. “Naeru” alapealkiri on “Essee koomika tähendusest”, s.t., et see raamat käsitlebki just kitsas mõttes koomika tekitatavat naeru ja eeskätt komöödia tekitatavat naeru. Bergson on otsinud vastuseid järgmistele küsimustele: 1) Mille üle naerdakse? 2) Kuidas naerdakse? 3) Kes naerab? 4) Miks naerdakse? Aristoteles Nikomachose eetika 416 lk., 210x143, 1997 Uus teos vanakreeka mõtlejailt, üks olulisimaid, alustrajavaid teoseid eetika kui filosoofilise õpetuse alalt. Aristoteles Nikomachose eetika (2. parandatud trükk) 424 lk., 140 x 215, 2007 Aristotelese moraalifilosoofilise põhiteose uuendatud väljaanne. Linnart Mäll Nulli ja lõpmatuse kohal 392 lk., 200x140, 1998 Linnart Mäll Nulli ja lõpmatuse kohal (2. trükk) 392 lk., 200 x 140, 2003 Raamat koondab väljapaistva orientalisti kirjutisi aastatest 1964–1994. Ilmar Tammelo Õiglus ja hool 496 lk., 140 x 200, 2002 Raamatus tutvustatakse lugejale peamiselt autori õigusfilosoofilist pärandit. Õiglase õiguse järele on küsitud niisama kaua, kui kaua on inimkäitumist korrastanud õigus. Carl Gustav Jung Psühholoogilised tüübid 760 lk., 140x215, 2005 Carl Gustav Jung pani tähele, et psüühika struktuur ei avaldu inimestel mitte ühtmoodi, vaid selle iseärasused on seotud erinevate psühholoogiliste tüüpidega. Jung kirjeldaski psühholoogilisi tüüpe oma raamatus „Psychologische Typen“, mis esmakordselt ilmus 1921. aastal. Jungi tüpoloogia aitab meil mõista, kuivõrd erinevalt võivad inimesed tajuda maailma. C.E.M. Joad Sissejuhatus filosoofiasse 528 lk., 200x140, 1996 Martin Heidegger Sissejuhatus metafüüsikasse 304 lk., 210x143, 1996 Martin Heidegger Sissejuhatus metafüüsikasse 308 lk., 215x140, 1999 Niklas Luhmann Sotsiaalsed süsteemid 896 lk., 215 x 140, 2009 Luhmanni süsteemiteoreetilised arutlused on uudsed, vaatlevad ühiskonda harjumatu nurga alt ja sellega seoses ärgitavad lugejat mitmeid enesestmõistetavusi kahtluse alla seadma. Sören Kierkegaard Surmatõbi 184 lk., 140x215, 2006 “Surmatõbi” on üks eksistentsialismi alusteoseid. See teos paljastab inimese olemise olematuse, olemise näilisuse, ehk nagu ka öeldakse: isiksuse võõrandumise. Teos koosneb kahest osast. Esimene osa on psühholoogiline, teine dogmaatiline. Esimene osa tegeleb inimliku ulatusega ja teine osa sellega, kui inimese mõõdupuu on Jumal. Platon Teosed I 472 lk., 215x140, 2003 Sokratese apoloogia. Phaidon. Kriton. Pidusöök. Charmides. Phaidros. Euthyphron Ernst Cassirer Uurimus inimesest: Sissejuhatus inimkultuuri filosoofiasse 376 lk., 215x140, 1999 Vaino Vahing Vaimuhaiguse müüt 424 lk., 200x140, 2005 Raamat tutvustab Vaino Vahingu artiklite, esseede ja arvustuste paremikku aastatest 1969–2003. Eduard Tennmann Varjatud varandus 560 lk., 200x140, 1999 Teoloogist filosoofi, Tartu Ülikooli professori artiklid, mitte ainult usu ja kiriku, vaid ka näiteks majanduse teemadel. Sören Kierkegaard Võrgutaja päevaraamat 190 lk., 215x140, 2007 Taani eksistentsialistlik filosoof laseb peategelasel Johannesel otsida vahetut olekut, õiget meeleolu maailma tajumiseks. Sören Kierkegaard Ängi mõiste 224 lk., 215 x 140, 2008 Temaatiline ja ajaline vahelüli „Võrgutaja päevaraamatu“ ja „Surmatõve“ vahel.      UÜ Kirjastus Ilmamaa  Vanemuise 19  51014 Tartu  Tel +372 7 427 290  Tel/Faks +372 7 427 320  ilmamaa@ilmamaa.ee