 |
|
|
 |
|
|
 |
|
|
|
| Kirjastus "Ilmamaa" asutati 1992. aasta viimastel nädalatel Tartus; täna on tegemist ühe suurema Eesti väärtkirjanduse kirjastajaga, eriti tänu Eesti Mõtteloo sarjale. |
|
 |
|
|
|
 |
|
 |
|
|
![Mõtelda ning mõista]()
Ilmumas
Peeter Tulviste
Mõtelda ning mõista
192 lk.,
140x200,
2025
Peeter Tulvistel (28. oktoober 1945 – 11. märts 2017) on märkimisväärne
roll Eesti psühholoogiateaduse arendamisel alates 1970. aastatest, Tartu Ülikooli kujundamisel Nõukogude-aegsest ülikoolist kaasaegseks Alma Materiks 1990. aastatel, ning ühtlasi laiem mõju Eesti teadusele. Ta on olnud Tartu Ülikooli rektor ja Teaduste Akadeemia asepresident, kuulunud Riigikogu X ja XI koosseisu ning Tartu linnavolikokku. See kogumik kajastab vaid väikest osa Peeter Tulviste teadustööst kultuuripsühholoogia
vallas. Ümbrisel Mart Trummali foto.
Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tartu linn ja Eesti Mõtteloo Sihtkapital.
|
|
|
|
|
|
|
 |
|
 |
 |
Ants Paikre
Sügishommikute tuunjas valgus
256 lk.,
140x210,
2025
Eesti luuletaja ja tõlkija Ants Paikre ei
alahinda oma lugejat. Tema kujundikeel on nagu kõlisev kristall –
selgetooniline ja läbipaistev, kuid prismana mõttekiirte valgusmänge korraldav.
On öeldud, et Paikre on valinud lühima tee luule juurde, uskudes, et ka lugeja
on läbi elanud midagi samasugust ning suudab temaga oma mõttemaailmas kaasa
liikuda. Valikkogu “Sügishommikute tuunjas valgus” tsüklid “Aastaring”,
“Eluring”, “Tundering” ja “Mõttering” peegeldavad Ants Paikre elutööd
luuletajana, tsükkel “Sõprusring” aga tema teekonda luule tõlkijana.
RAHVUS Umbrohi me rahvuslill.Rahvas ilmamaa teeäärtes laiali.Ajaloovanker müriseb mööda.Suud-silmad tolmu täis.Umbrohi me rahvuslill.Umbrohi ei kao.
(A. Paikre, “Sügishommikute tuunjas valgus”, Tartu 2025, lk. 192)
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.
François de La Rochefoucauld
Mõtisklused ehk moraalsed mõtteterad ja maksiimid
232 lk.,
140x215,
2025
Prints Marcillac, hilisema tiitliga hertsog de La Rochefoucauld
(1613–1680) elu jagunes kaheks pooleks. Neist esimese sisustas võitlus kahe
kardinali, Richelieu ja Mazarini vastu. Nagu d'Artagnan Dumas' “Kolmes
musketäris”, võitles temagi nõrgema poolel, kaitstes kuningannat ahistava võimuri
eest. Olles paranenud raskest lahinguhaavast ja alustades võitlust podagraga,
oli hertsog oma elu teisel poolel sunnitud pühenduma paiksele eluviisile ja
vaimset laadi harrastustele. La Rochefoucauld' kirjanduslik tegevus ja tihe
salongide külastamine päädis kahe teose ilmumisega. Esiteks “Mõtisklused ehk
moraalsed mõtteterad ja maksiimid” (1664), teiseks ajaloolise täpsusega
hiilgavad “Memuaarid” (1674). Mälestusteraamatu liikvele läinud ärakirja järgi
avaldati küll Hollandis juba 1662. aastal kaks soovimatutest täiendustest
tulvil “piraatväljaannet”, kuid autor neid omaks ei tunnistanud. Lühidalt
“Maksiimideks” nimetatud mõtteterade kogumiku mõju osutus aga nii suureks, et
isegi Voltaire arvas nende autori kõige väljapaistvamate kirjanike hulka. On väidetud,
et 19. sajandilgi ei leidunud palju kriitikuid, kes poleks La Rochefoucaluld'
kohta midagi kirjutanud. Eesti väljaande on prantsuse keelest tõlkinud Mirjam Lepikult, haarava
saatesõna on sellele kirjutanud Ilmar Vene.
Raamatu
väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
|
|
|
 |
|
|
|
